Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

Euroopa Sotsiaalfond (ESF)

Investeerimine inimestesse

ESF on Euroopa peamine vahend tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel. Selle abil saavad inimesed leida töö (või parema töökoha), see aitab ebasoodsas olukorras olevatel inimestel ühiskonda integreeruda ning tagada kõigile eluks õiglasemad võimalused.

ESF teeb seda kõike läbi investeeringute Euroopa inimestesse ja nende oskustesse – nii töötavatesse kui töötutesse, nii noortesse kui vanadesse.

Igal aastal aidatakse fondi abiga ligikaudu 10 miljonit inimest töökoha leidmisel või oma oskuste täiendamisel, eesmärgiga leida tööd tulevikus.

See on oluline:

  • lühiajalises perspektiivis – praeguse majanduskriisi tagajärgede leevendamisel, eelkõige tööpuuduse suurenemise ja vaesuse taseme tõusmise kontekstis;
  • pikemas perspektiivis – osana Euroopa strateegiast oma majanduse ümberkujundamisel, luues lisaks töökohtadele ka kaasava ühiskonna.

Kuuskümmend aastat on Euroopa Komisjon teinud koostööd liikmesriikidega, et anda inimestele võimalus parandada oma tööalaseid väljavaateid. 2017. aastal tähistati Euroopa Sotsiaalfondi loomise 60. aastapäeva paljude piirkondlike ja riiklike üritustega.

Rahastamine ja eesmärgid ajavahemikul 2014–2020

Asjaomasel ajavahemikul eraldab ESF ligikaudu 80 miljardi euro (jooksevhindades) ulatuses rahalisi vahendeid, et:

Täiendavalt ESFi eesmärkide kohta ajavahemikul 2014–2020

Kes teeb mida?

Euroopa Sotsiaalfondi strateegia ja eelarve üle peavad läbirääkimisi ning langetavad otsuseid ELi liikmesriikide valitsused, Euroopa Parlament ja komisjon ühiselt.

Valitsused koostavad fondi seitsmeaastased rakenduskavad, mille Euroopa Komisjon seejärel heaks kiidab.

Rahalisi vahendeid eraldatakse paljudele erinevatele organisatsioonidele – avalik-õiguslikele asutustele, eraettevõtjatele ja kodanikuühiskonnale –, mis jagavad inimestele praktilist abi töökoha leidmisel või selle säilitamisel.

Täiendavalt Euroopa Sotsiaalfondi kohta

Euroopa Sotsiaalfondi järelevalve ja hindamine

Komisjonil ja liikmesriikidel on jagatud vastutus hinnata ESFi tegevust. Korraldusasutused teostavad hindamisi liikmesriikide tasandil ning komisjon teeb seda ELi tasandil.

Käimas on järgmised hindamisprotsessid.

Hindamine tugineb riikide ametiasutuste kogutud järjepidevatele, võrreldavatele ja kvaliteetsetele andmetele. Andmeid kasutatakse ka selleks, et jälgida, kas programmide rakendamine kulgeb kavakohaselt. Komisjoni järelevalve- ja hindamissuunised toetavad korraldusasutusi nende ülesannetes.

Avatud andmeplatvorm pakub võimalust visualiseerida andmeid, mis on seotud ajavahemikus 2014–2020 ESFi raames toimunud rahastamise ja saavutustega. Lisateavet pakutakse ka investeeringutega seotud edusammude kohta ELi tasandil. Komisjoni iga-aastastest kokkuvõtlikest / strateegilistest aruannetest leiab teavet ELi tasandi saavutuste kohta.

Andmete sobivuse algatuse raames on Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud tegevusega seoses korraldatud vastupidise stsenaariumi mõju hindamisi. Need on osa ulatuslikumast ELi kohustusest keskenduda tulemustele ja tõenditel põhinevale poliitikakujundamisele.

  • Praktiline juhendmaterjal ja õppevideod aitavad korraldusasutustel teostada ja tellida usaldusväärseid vastupidise stsenaariumi mõju hindamisi.
  • ESFi korraldusasutused saavad vastupidise stsenaariumi mõju hindamiste kohta individuaalset nõu kvaliteedi tagamise toetuse kaudu.
  • Korraldusasutused ja vastupidise stsenaariumi mõju hindamise valdkonna eksperdid jagavad oma kogemusi ja teadmisi regulaarsetel praktilistel kohtumistel.

Jaga seda lehte