© Adobe Stock

Õiglus ja solidaarsus on Euroopa rohelise kokkuleppe peamised eesmärgid ja põhimõtted, olles kooskõlas kestliku arengu eesmärkide ja Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. Kokkuleppega on seotud:

• pakett „Eesmärk 55“ ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks;
• kava „REPowerEU“ rohepöörde kiirendamiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks;
• liidu üldine keskkonnaalane tegevusprogramm aastani 2030 heaolu ja jõukuse edendamiseks tervislikus keskkonnas.

Õiglase rohepöörde peamised elemendid

Kliimaneutraalsusele õiglase ülemineku tagamine

Nõukogu 16. juuni 2022. aasta soovituses õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta esitatakse liikmesriikidele põhjalikud suunised vajalike poliitikapakettide kohta, et kedagi ei jäetaks rohepöörde käigus kõrvale.

Komisjoni järelmeetmed hõlmavad järgmist:

• rakendamise jälgimine;
• sidusrühmade kaasamine (sealhulgas 16.–17. novembril 2022 toimunud Euroopa tööhõive ja sotsiaalõiguste foorumi raames), keskendudes rohepöörde sotsiaalsele mõõtmele; 
• tõendusbaasi täiendav tugevdamine, näiteks tõhusama andmekogumise ja avaliku arvamuse uuringute kaudu, mis käsitlevad seda, kuidas tajutakse rohepöörde õiglust ning selle tegelikku mõju kohalikul ja ettevõtte tasandil.

Euroopa poolaasta ning energialiidu ja kliimameetmete juhtimine on peamised raamistikud edusammude jälgimiseks, nagu seda on tehtud igal aastal Euroopa poolaasta riigipõhistes aruannetes.

Rohepöörde tööhõive ja oskuste alased, sotsiaalsed ning jaotumisega seotud aspektid

Tõenditel põhineva poliitika kujundamiseks viib komisjon läbi uuringuid ja analüüse rohepöörde tööhõive ja oskuste alaste, sotsiaalsete ning jaotumisega seotud aspektide kohta, samuti muutuva geopoliitilise konteksti ja energiahindade tõusu kohta.

Peamised projektid on tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi (DG EMPL) ning Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ühisprojektid järgmistes valdkondades:

• rohelise kokkuleppe tööhõivele ja jaotumisele avalduva mõju hindamine ja seire (projekt GD-AMEDI);
• geopoliitiliste arengute jaotumisele avalduva mõju ning nende otsese ja kaudse sotsiaal-majandusliku mõju hindamine ning tulevasi energiahindasid käsitlevate stsenaariumide sotsiaal-majanduslikud stressitestid (projekt AMEDI+).

Komisjon viib läbi uuringuid ka muudes olulistes valdkondades, nagu kliimamuutustega kohanemine, õiglane vastupanuvõime ja liikuvusvaesus.

2022. aasta tulevikusuundi käsitlevas aruandes rõhutatakse rohe- ja digipöörde vahelisi kompromisse ja nende koostoimet, aidates seeläbi tugevdada keskendumist dünaamilisele sidususele, valmisolekule ja vastupanuvõimele.

Selleks et toetada selliste konkreetsete lahenduste väljatöötamist ja rakendamist, mis edendavad õiglast üleminekut kohapeal, algatas komisjon 2022. aastal projektikonkursi õiglase rohe- ja digipöörde jaoks vajalike sotsiaalsete uuenduste kohta, kutsudes sotsiaalmajanduses osalejaid, koolitusasutusi, kohalikke omavalitsusi, mõjutatud kogukondi ja muid sidusrühmi üles esitama ettepanekuid uuenduslike meetmete kavandamiseks ja katsetamiseks, et edendada õiglast üleminekut kohapeal. Väljavalitud projektid viiakse ellu ajavahemikus 2023–2024.

Õiglase ülemineku edendamine kõigil tasanditel

Komisjon teeb õiglase ülemineku poliitika ja sellega seotud meetmete kavandamisel, rakendamisel ja jälgimisel aktiivset koostööd sidusrühmadega, kelle hulka kuuluvad:

• Euroopa sotsiaalpartnerid
• Õiglase ülemineku platvorm
• Tööstusfoorum
• Kestliku rahanduse platvorm
• Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG)
• Euroopa Õiglase Ülemineku Liit
• ELi ettevõtjate ühendus õiglase ülemineku huvides
• õiglase ülemineku keskused ja muud osapooled

Komisjon edendab õiglast üleminekut rahvusvahelisel tasandil, järgides ELi energiaalase välistegevuse strateegiat ja kestliku arengu eesmärke. Ta osaleb rahvusvahelistel üritustel ja konverentsidel ning teeb koostööd rahvusvaheliste sidusrühmadega, sealhulgas:

• ÜRO kliimamuutuste konverentsid (COP)
• Puhta energia alased ministrite kohtumised ja algatused, sealhulgas osalemine asjaomase algatuse „Inimeste võimestamine: oskused ja kaasatus õiglaseks üleminekuks“ juhtimises koos Kanada ja USAga
• Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), sealhulgas ELi ja ILO õiglase ülemineku paviljon, mis oli avatud COP-27 raames 
• Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), sealhulgas hiljutine aruanne „Oskuste arendamine ja kaasamine puhtale energiale üleminekuks“
• Maailma energeetikanõukogu ja selle töö energiatootmise valdkonnas

Õiglase digipöörde peamised elemendid

Komisjon teeb Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete toetamiseks digikümnendi kontekstis poliitikaanalüüse ja uuringuid, mis käsitlevad digipöörde õiglust. Komisjon teeb kahe nimetatud algatusega edasiliikumiseks sidusrühmadega koostööd digilõhe ja digioskuste eesmärkide teemal.

Tulevikutöö

Komisjoni eesmärk on Teadusuuringute Ühiskeskusega tehtava tulevikutöökohtade (FutureJobs) teemalise koostöö kaudu tegeleda süvitsi tulevikutöö ja digipöörde sotsiaal-majandusliku mõõtmega, kuhu kuulub ka platvormitöö (uuringu COLLEEM eelseisev kolmas etapp) ning teenuste automatiseerimise ja algoritmilise juhtimise mõju tööturule. Komisjon tegeleb projekti laiendamisega, et hinnata rohe- ja digipöörde koostoimet.

Komisjon võtab Euroopa teadusruumi raames kasutusele uue teadusmeetme ERA4FutureWork, et luua sidusrühmade jaoks ühine platvorm, kus vahetada teavet teadusuuringute ja innovatsiooni puudujääkide, prioriteetide ja rahastamisvõimaluste kohta seoses tulevikutööga. Komisjon algatab dialoogi liikmesriikide ja teadusringkondadega, et arutada ELi ettevõtjate ja töötajate jaoks esilekerkivaid probleeme, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni rolli õiglase rohe- ja digipöörde hõlbustamisel.

Panus programmi „Euroopa horisont“

Oma uues rollis teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas aitab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat kaasa ka 95,5 miljardi euro suuruse eelarvega teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ kavandamisele, rakendamisele ja juhtimisele ning teeb järgmist:

• osaleb programmi „Euroopa horisont“ strateegiliste kavade koostamises
• osaleb 2. teemavaldkonna (kultuur, loovus ja kaasav ühiskond) tööprogrammi juhtimises ja arendamises, tehes ka ettepanekuid uute uurimisteemade kohta oskuste, sotsiaalkaitse, tööjõu liikuvuse, töötingimuste ja sotsiaalsete õiguste valdkonnas, näiteks:
  • toetuse pakkumine muutuvas töö- ja sotsiaalkaitsekeskkonnas
  • ebavõrdsuse suundumuste peamiste põhjuste kindlaksmääramine
  • uute tehnoloogiate kaasamine hariduses ja koolituses
  • muutuvate tarneahelate ja kaubandusmudelite tööhõivele ja sotsiaalvaldkonnale avalduvate mõjude jälgimine
  • teadmiste platvormi ja võrgustiku loomine rohepöördepoliitika sotsiaalse mõju hindamiseks
• tööhõive, oskuste ja sotsiaalsete aspektide süvalaiendamine ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimine teiste teemavaldkondade tööprogrammidesse ning programmi osadesse, nagu:
  • 1. teemavaldkond: tervishoid
  • 4. teemavaldkond: digivaldkond, tööstus ja kosmos
  • 5. teemavaldkond: kliima, energeetika ja liikuvus
  • Programmi „Euroopa horisont“ missioonid ja partnerlused
  • EIT teadmis- ja innovaatikakogukonnad
  • sotsiaaluuringute infrastruktuurid (ESS, ERIC-SHARE)
• uuringute teostamine ja poliitika läbivaatamine seoses teadusuuringute ja innovatsiooni rolliga õiglase rohe- ja digipöörde huvides, teadusseminaride korraldamine ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste alaste teadusuuringute kogukonna tutvustamine ja kaasamine
• poliitika kohta tagasiside kindlustamine ning teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõtmine ELi ja liikmesriikide poliitikakujundamises