Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

Noortegarantii

Mis on noortegarantii?

Noortegarantii on kõigi liikmesriikide võetud kohustus, millega nad tagavad, et kõik alla 25-aastased noored saavad kvaliteetse

  • tööpakkumise,
  • jätkuõppe võimaluse,
  • õpipoisiõppe või
  • praktikapakkumise

nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist.

Kõik ELi riigid on võtnud kohustuse rakendada nõukogu 2013. aasta aprilli soovituses käsitletud noortegarantiid.

Teabekiri – noortegarantiid ja noorte tööhõive algatust käsitlev teatis küsimused ja vastused (oktoober 2016)

Mida on seni saavutatud?

Noortegarantii on saanud tegelikkuseks üle kogu ELi ja see on aidanud parandada miljonite noorte eurooplaste elu.

  • Alates 2014. aastast on noortegarantii kavade raames igal aastal registreeritud rohkem kui 5 miljonit noort.
  • Alates 2014. aastast võttis igal aastal enam kui 3,5 miljonit noortegarantii kavaga ühinenud noort vastu töö-, jätkuõppe-, praktika- või õpipoisiõppe pakkumise. 
  • Rohkem kui kaks kolmandikku 2016. aastal noortegarantiis osalemise lõpetanud noortest võttis vastu töö-, haridustee jätkamise, praktika- või õpipoisiõppe pakkumise.
  • Noortegarantii algatuse raames on antud otsest abi üle 1,7 miljonile noorele üle kogu ELi.

Videod: Noortegarantii / noorte tööhõive algatuse raames saadud kogemused ja projektid

Neli aastat pärast algatuse käivitamist on noorte tööturg märkimisväärselt paranenud:

  • ELis on praegu peaaegu 2 miljonit noort töötut ning 1 miljon mittetöötavat ja mitteõppivat noort (NEET-noored) vähem.
  • Noorte töötuse määr on 2013. aasta tipptasemelt 23,7% langenud 2016. aastal 18,7%ni.
  • 15–24-aastaste mittetöötavate, mitteõppivate ja praktikas mitte osalevate noorte (NEET-noored) osakaal on langenud 2012. aasta 13,2%lt 11,5%ni 2016. aastal.

Isegi kui neid suundumusi tuleks vaadelda tsükliliste tegurite kontekstis, kiirendab noortegarantii edusamme, suurendades noorte võimalusi.

Teatis: noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem

ELi teabeleht noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse kohta – kolm aastat hiljem

Edulood

Noortegarantii on oluliselt hõlbustanud struktuurireforme ja uuenduslikku poliitikakujundamist kõigis ELi liikmesriikides. Aastatel 2013–2015 kiitsid liikmesriigid heaks kokku 132 tööturumeedet, mis olid suunatud noortele ja milles keskenduti eelkõige noorte tööhõivepoliitikale. Liikmesriigid võib jagada kolme rühma vastavalt sellele, kuivõrd on noortegarantii toiminud reformide liikumapaneva jõuna.

Pildilt saate näha, millisesse rühma erinevad riigid kuuluvad. Esimene rühm hõlmab riike, milles on toimunud kiirendatud reformid. Siia kuuluvad järgmised riigid: Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Horvaatia, Ungari, Itaalia, Leedu, Läti, Poola, Portugal ja Sloveenia. Rühma kuuluvad riigid

Riiklike noortegarantii kavade raames on kehtestatud märkimisväärseid reforme ja uuendusmeetmeid.

  • Näiteks Bulgaarias loodi 2015. aastal noorsootöötajate võrgustik, et jõuda registreerimata NEET-noorteni nende omas keskkonnas ja nad kaasata. Noorsootöötajad tegutsevad vahendajatena noorte ning sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja muid teenuseid osutavate avaliku sektori asutuste vahel.
  • Hispaanias on toimunud märkimisväärsed struktuurireformid õpipoisiõppe süsteemis ja tänu sellele tõusis õpipoiste arv vaid kolme aasta (2013–2016) jooksul 4 000-lt 15 000-le. Samal ajavahemikul kasvas õpipoisiõppes osalevate ettevõtete arv vaid 500-lt 5 660-ni.
  • Soome lõi 2015. aastal noortele suunatud ühtsed nõustamiskeskused, mille eesmärk on tõhustada ja lihtsustada noortele suunatud teenuseid ning kaotada topeltmeetmed 35 omavalitsuses asuvad nõustamiskeskused pakuvad madala lävega toetust kõigile alla 30-aastastele noortele, sealhulgas osutatakse neis personaalseid nõustamis- ja juhendamisteenuseid, pakutakse elukorralduseks vajalikku toetust ja karjäärinõustamist, õpetatakse sotsiaalseid oskusi ning antakse haridus- ja tööhõivetoetust.

Komisjoni talituste töödokumendis noortegarantii rakendamise ja noorte tööhõive algatuse toimimise kohta võite leida ülevaate täiendavatest riiklikest reformidest ja meetmetest.

Kuidas noortegarantii kavad luuakse?

Noortegarantii kava väljatöötamine ja selle rakendamine eeldab tugevaid partnerlussuhteid kõigi peamiste sidusrühmade – avaliku sektori asutuste, tööturuasutuste, karjäärinõustajate, haridus- ja koolitusasutuste, noorte tugiteenuste, ettevõtjate, tööandjate, ametiühingute jne vahel.

Varajane sekkumine ja kiireloomulised meetmed noorte aktiveerimise toetamiseks on äärmiselt olulised ning paljudel juhtudel osutuvad vajalikuks struktuurireformid – näiteks kutseharidus- ja koolitussüsteemide täiustamine ning riiklike tööturuasutuste suutlikkuse suurendamine noortegarantii rakendamisel.

EL on liikmesriike toetanud nende riiklike noortegarantii kavade kehtestamisel nii märkimisväärse finantsabi kui ka poliitikatoetuse ja vastastikuse õppimise meetmete kaudu. Eelkõige on Euroopa Komisjon aidanud igal liikmesriigil töötada välja oma riiklik noortegarantii rakenduskava ja seda rakendada. Komisjon hõlbustab ka parimate tavade jagamist valitsuste vahel, eelkõige ELi tööhõivealase vastastikuse õppe programmi vahendusel.

Noortegarantii kulutõhusus

Hiljutise uuringu hinnangul on riikliku noortegarantii kava kehtestamise hüved palju suuremad kui sellega seotud kulud. Noortegarantii kavade loomise hinnanguline kogukulu kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides on umbes 50 miljardit eurot aastas, mis moodustab umbes 0,39% SKPst. (Allikas: EUROFOUND – Social Inclusion of Young People).

Siiski läheks meetmete võtmata jätmine veelgi kulukamaks. Töötud, haridust mitte omandavad või koolitustel mitte osalevad noored läheksid ELile hinnanguliselt maksma 162 miljardit eurot (1,21% SKPst) aastas hüvitiste ja saamata jäänud tulude ning maksudena (Allikas: Eurofound – Mapping youth transitions in Europe).

Mitte kõik noortetagatise meetmed ei ole kulukad. Näiteks tugevamad partnerlussuhted huvirühmade vahel on tõhusad ilma, et selleks oleks vaja suurt eelarvet.

Rahastamine

Noortegarantii tegelikkuses toimimiseks tuleks liikmesriikide eelarvetes seada noorte tööhõive prioriteediks, et vältida suuremaid kulusid tulevikus. EL lisab seoses asjaomaste kavadega tehtud riiklikele kulutustele täiendavaid vahendeid Euroopa Sotsiaalfondi ning noorte tööhõive algatuse vahendusel.

Jaga seda lehte