Navigatsioonitee

Noortegarantii

Mis on noortegarantii?

Noortegarantii on kõigi liikmesriikide võetud kohustus, millega nad tagavad, et kõik kuni 25-aastased noored saavad

  • kvaliteetse tööpakkumise;
  • jätkuõppe võimaluse;
  • õpipoisiõppe või
  • praktikapakkumise

nelja kuu jooksul alates töötuks jäämisest või formaalharidussüsteemist lahkumisest.

ELi liikmesriigid kinnitasid noortegarantii põhimõtte aprillis 2013.

Teabekiri – ELi noortegarantii: küsimused ja vastused (veebruar 2015)

Teabekiri – noortegarantiid ja noorte tööhõive algatust käsitlev teatis: küsimused ja vastused (oktoober 2016)

Mida on seni saavutatud?

Noortegarantii on saanud tegelikkuseks üle kogu ELi ja see on aidanud parandada miljonite noorte eurooplaste elusid.

  • Alates 2014. aastast on 16 miljonit noort ühinenud noortegarantii kavaga.
  • 10 miljonit noort võttis pakkumise vastu – suurem osa neist olid tööpakkumised.
  • Umbes kaks kolmandikku noortest, kes lahkusid noortegarantii kavast 2015. aastal, võtsid vastu tööpakkumise, jätkuõppe, praktika või õpipoisiõppe.
  • Noortegarantii algatuse raames on antud otsest abi üle 1,6 miljonile noorele üle kogu ELi.

Videod: Noortegarantii / noorte tööhõive algatuse raames saadud kogemused ja projektid

Kolm aastat pärast algatuse käivitamist on noorte tööturgmärkimisväärselt paranenud:

  • ELis on praegu peaaegu 1,8 miljonit noort töötut ning 1 000 000 mittetöötavat ja mitteõppivat noort (NEET-noored) vähem.
  • Noorte töötuse määr on 2013. aasta tipptasemelt 23,7% langenud 2016. aastal 18,7%ni.
  • 15–24-aastaste mittetöötavate, mitteõppivate ja praktikas mitte osalevate noorte (NEET-noored) osakaal on langenud 2012. aasta 13,2%lt 11,5%ni 2016. aastal.

Isegi kui neid suundumusi tuleks vaadelda tsükliliste tegurite kontekstis, kiirendab noortegarantii edusamme, suurendades noorte võimalusi.

Teatis: noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem

ELi teabeleht noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse kohta – kolm aastat hiljem

Riigipõhised teabelehed noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse kohta – kolm aastat hiljem

Edulood

Noortegarantii on märkimisväärselt hõlbustanud struktuurireforme ja innovatsiooni poliitika kujundamisel kõikides liikmesriikides. Ajavahemikus 2013–2015 võtsid liikmesriigid kokku vastu 132 noortele suunatud tööturumeedet, mille puhul keskenduti eelkõige noorte tööhõivepoliitikale. Liikmesriike saab jagada kolme rühma vastavalt sellele, mil määral on noortegarantii olnud reformide liikumapanevaks jõuks.

Joonis, millel on näha, millisesse rühma riigid kuuluvad. Esimene rühm, millesse kuuluvad kiirendatud reformitempoga riigid: Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Sloveenia ja Ungari. Rühma kuuluvad riigid

Riiklike noortegarantii kavade raames on kehtestatud märkimisväärseid reforme ja uuendusmeetmeid.

  • Näiteks Bulgaarias loodi 2015. aastal noorsootöötajate võrgustik, et jõuda registreerimata NEET-noorteni nende omas keskkonnas ja nad kaasata. Nimetatud noorsootöötajad on kui sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja muid teenuseid võimaldavate avaliku sektori asutuste vahendajad.
  • Hispaania õpipoisiõppe süsteemis on toimunud märkimisväärsed reformid, mis on vaid kolme aasta jooksul (ajavahemikus 2013–2016) suurendanud õpipoisiõppes osalejate arvu 4000lt 15 000ni. Sama aja jooksul on õpipoisiõppe programmis osalevate ettevõtete arv kasvanud 500lt 5660ni.
  • Soome lõi 2015. aastal noortele suunatud ühtsed nõustamiskeskused, mille eesmärk on tõhustada ja lihtsustada noortele suunatud teenuseid ning kaotada topeltmeetmed. 35 omavalitsuses asuvad nõustamiskeskused pakuvad madala lävega toetust kõigile alla 30-aastastele noortele, sealhulgas osutatakse neis personaalseid nõustamis- ja juhendamisteenuseid, pakutakse elukorralduseks vajalikku toetust ja karjäärinõustamist, õpetatakse sotsiaalseid oskusi ning antakse haridus- ja tööhõivetoetust.

Komisjoni talituste töödokumendis noortegarantii rakendamise ja noorte tööhõive algatuse toimimise kohta võite leida ülevaate täiendavatest riiklikest reformidest ja meetmetest.

Kuidas noortegarantii kavad luuakse?

Noortegarantii kava väljatöötamine ja selle rakendamine eeldab tugevaid partnerlussuhteid kõigi peamiste sidusrühmade – avaliku sektori asutuste, tööturuasutuste, karjäärinõustajate, haridus- ja koolitusasutuste, noorte tugiteenuste, ettevõtjate, tööandjate, ametiühingute jne vahel.

Varajane sekkumine ja kiireloomulised meetmed noorte aktiveerimise toetamiseks on äärmiselt olulised ning paljudel juhtudel osutuvad vajalikuks struktuurireformid – näiteks kutseharidus- ja koolitussüsteemide täiustamine ning avalike tööturuasutuste suutlikkuse suurendamine noortegarantii rakendamisel.

EL on liikmesriike toetanud nende riiklike noortegarantii kavade kehtestamisel nii märkimisväärse finantsabi kui ka poliitikatoetuse ja vastastikuse õppimise meetmete kaudu. Eelkõige on Euroopa Komisjon aidanud igal liikmesriigil töötada välja oma riiklik noortegarantii rakenduskava ja seda rakendada. Komisjon hõlbustab ka parimate tavade jagamist valitsuste vahel,eelkõige ELi tööhõivealase vastastikuse õppe programmi vahendusel.

Noortegarantii kulutõhusus

Hiljutise uuringu hinnangul on riikliku noortegarantii kava kehtestamise hüved palju suuremad kui sellega seotud kulud. Noortegarantii kavade loomise hinnanguline kogukulu euroalal on 50 miljardit eurot aastas, mis moodustab 0,39% SKPst. (Allikas: EUROFOUND - Social Inclusion of Young People).

Siiski läheks meetmete võtmata jätmine veelgi kulukamaks. Töötud, haridust mitte omandavad või koolitustel mitte osalevad noored läheksid ELile hinnanguliselt maksma 153 miljardit eurot (1,21% SKPst) aastas hüvitiste ja saamata jäänud tulude ning maksudena. (Allikas: Eurofoundi aruanne noorte töötuse kohta).

Mitte kõik noortegarantii meetmed ei ole kulukad. Näiteks tugevamad partnerlussuhted sidusrühmade vahel on tõhus ilma, et selleks oleks vaja suurt eelarvet.

Rahastamine

Noortegarantii tegelikkuses toimimiseks tuleks liikmesriikide eelarvetes seada noorte tööhõive prioriteediks, et vältida suuremaid kulusid tulevikus. EL lisab seoses asjaomaste kavadega tehtud riiklikele kulutustele täiendavaid vahendeid Euroopa Sotsiaalfondi kaudu ning 6 miljardit eurot noorte tööhõive algatuse vahendusel.