Euroopa tööhõivestrateegia

Euroopa tööhõivestrateegia eesmärgiks on luua rohkem ja paremaid töökohti kogu ELis. See lähtub tööhõive ja majanduskasvu strateegiast „Euroopa 2020”.

Tööhõivepakett

Euroopas valitseva suure tööpuuduse tõttu algatas Euroopa Komisjon 2012. aasta aprillis rea meetmeid töökohtade loomise edendamiseks (nn tööhõivepakett). Selle eesmärgid on järgmised:

toetada töökohtade loomist
- tööjõumaksude vähendamine
- värbamistoetuste tõhus kasutamine
- võtmesektorite, nagu roheline majandus, IKT, tervishoid ja sotsiaalhooldus, potentsiaali ärakasutamine
taastada tööturu dünaamika
- töötajate aitamine töökoha vahetamisel või üleminekul töötu staatusest tööellu
- kõigi osapoolte kaasamine vajalike reformide teostamiseks
- investeerimine oskustesse vajaduste parema prognoosimise ja jälgimise abil
- töötajate vaba liikumise edendamine
parandada tööhõivepoliitika juhtimist
- tööhõivepoliitika järelevalve tugevdamine ühiselt ELi liikmesriikidega, et tööhõivealased ja sotsiaalprobleemid ei jääks majandusprobleemide varju.

Tööhõivepaketi aluseks on Euroopa 2020. aasta strateegia uute oskuste ja töökohtade tegevuskava ning seda toetavad Euroopa Tööhõive Seirekeskus ja vastastikuse õppe programm.

Veel ELi tööhõivepaketist

Poliitika koordineerimine

Euroopa tööhõivestrateegia näeb ette raamistiku („avatud koordinatsioonimeetod"), et ELi liikmesriigid saaksid jagada teavet ning arutada ja koordineerida oma tööhõivepoliitikat.

See tugineb iga-aastasele majanduskasvu analüüsile, milles määratletakse ELi järgneva aasta prioriteedid majanduskasvu ja töökohtade loomise soodustamiseks ning millega avatakse Euroopa poolaasta, mille eesmärk on edendada liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimist.

Igal aastal hõlmab see protsess (mille teostamist toetab Euroopa tööhõivekomitee) järgmisi etappe:

tööhõivesuunised, milles määratletakse liikmesriikide tööhõivepoliitika ühised prioriteedid ja eesmärgid. Need on komisjoni koostatud, liikmesriikide valitsuste poolt heaks kiidetud ja Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastu võetud;
ühine tööhõivearuanne, mis põhineb 1) Euroopa tööhõiveolukorra hindamisel, 2) tööhõivesuuniste rakendamisel ning 3) esialgsete riiklike reformikavade uurimisel tööhõivekomitee poolt. See on osa iga-aastasest majanduskasvu analüüsist ning selle avaldab komisjon ja võtab vastu Euroopa Liidu Nõukogu;
riiklikud reformikavad, mille esitavad liikmesriikide valitsused ning mida komisjon analüüsib, et tagada nende vastavus strateegiale „Euroopa 2020”; (andmebaas – riiklikud reformikavad enne 2011. aastat)
riigipõhised soovitused, mille esitab komisjon pärast riiklike reformikavade hindamist.