Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

Euroopa tööhõivestrateegia

Euroopa tööhõivestrateegia pärineb aastast 1997, mil ELi liikmesriigid võtsid endale kohustuse kehtestada tööhõivepoliitika alased ühised eesmärgid ja sihid. Selle põhieesmärk on luua rohkem ja paremaid töökohti kogu ELis.

Nüüd on see osa strateegiast „Euroopa 2020” ning seda rakendatakse Euroopa poolaasta raames. Viimane on iga-aastane protsess ELi liikmesriikide ja ELi institutsioonide poliitika tiheda koordineerimise edendamiseks.

Eelkõige hõlmab Euroopa tööhõivestrateegia rakendamine – mida toetab tööhõivekomitee töö – järgmist nelja Euroopa poolaasta etappi:

  1. tööhõivesuunised, milles määratletakse liikmesriikide tööhõivepoliitika ühised prioriteedid ja eesmärgid. Need on komisjoni koostatud, liikmesriikide valitsuste poolt heaks kiidetud ning Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastu võetud;
  2. ühine tööhõivearuanne põhineb: 1) Euroopa tööhõiveolukorra hindamisel, 2) tööhõivesuuniste rakendamisel ning 3) peamiste tööhõive- ja sotsiaalnäitajate tulemustabeli hindamisel. Selle avaldab komisjon ja võtab vastu Euroopa Liidu Nõukogu;
  3. liikmesriikide valitsused esitavad riiklikud reformikavad ning komisjon analüüsib neid, et tagada nende vastavus strateegiale „Euroopa 2020” (andmebaas – riiklikud reformikavad enne 2011. aastat);
  4. tuginedes riiklike reformikavade analüüsile, avaldab komisjon riikide kohta aruanded, milles analüüsitakse liikmesriikide majanduspoliitikat, ning koostab riigipõhised soovitused.

Jaga seda lehte