Tööstus ja ettevõtlus
Üleilmastumine
Üleilmastumine on võimalus
Üleilmastumine on võimalus. Üleilmastumisel on kindlasti ka puudusi, kuid neid tasakaalustavad tõeliselt avatud välisturgudega kaasnevad rohkearvulised eelised, mille puhul ettevõtjad saavad kasu mitte ainult madalamatest tariifidest, vaid ka ühtsetest standarditest, ühtlustatud haldusmenetlustest ning uutest võimalustest osaleda välishankemenetlustes. See võiks viia meid lähemale ülemaailmse siseturu visioonile, mille puhul Euroopa ühtse turu eeliseid laiendatakse ning mitmekordistatakse üleilmsel tasandil. Euroopa Komisjon on võtnud endale ülesandeks muuta see võimalus tegelikkuseks.
Näiteks juhib Euroopa Komisjon ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1958. aasta kokkuleppe (rahvusvaheliste sõidukeid käsitlevate eeskirjade kohta) reformi. Selles algatuses osalevad 27 ELi liikmesriiki, keda esindab komisjon, ning Jaapan, Venemaa Föderatsioon, Lõuna-Korea, Lõuna-Aafrika ja Austraalia. Need riigid on leppinud kokku sõidukite ohutus- ja keskkonnaalastes ühtlustatud normides, mis võimaldab autotootjatel saada kasu madalamatest nõuetele vastamisega seotud kuludest ja mastaabisäästust.
„Üleilmastumine on üheks lahenduseks Euroopa Liidu kriisile, mitte probleem. Kuid selle potentsiaali ärakasutamiseks peame oma kaubanduspartneritega välja töötama ühtsed standardid ja ühtlustatud menetlused, et kaotada olulised tõkked, mis takistavad meie ettevõtjate tegelikku juurdepääsu välisturgudele.”
Komisjoni juhtimisel esitatavate reformiettepanekute eesmärk on kehtestada üleilmne sõidukite tüübikinnitus, mis põhineks põhimõttel, et „auto, mida on juba kord katsetatud, oleks aktsepteeritud kõikjal maailmas”. See tähendab, et tulevikus saab iga autot, mis on toodetud vastavalt asjaomastele normidele, turustada kõigis algatuses osalevates riikides. EL toetab seda algatust ka osaledes kahepoolsete vabakaubanduslepingute läbirääkimistel peamiste kaubanduspartneritega, mille kaudu kõrvaldatakse ka muud mittetariifsed tõkked.
ELi kahepoolsete läbirääkimiste uus hooaeg on kohe algamas, hõlmates selliseid olulisi partnereid nagu Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. ELil on sellest uuest üleilmastumise etapist palju võita, kuid selleks on vaja, et uued kokkulepped ei keskenduks vaid tollimaksude vähendamisele või kaotamisele. Peame kõrvaldama kõik järelejäänud takistused, mis ohustavad juurdepääsu kolmandate riikide turgudele.
Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja süvendada ELi kaubanduspartneritega tehtavat koostööd normide, toote-eeskirjade ja haldusmenetluste osas. Prioriteetideks peaksid olema ühtsete tööstusstandardite väljatöötamine, vastuolus olevate eeskirjade kaotamine ja haldustavade ühtlustamine. ELi tootjad peavad haldus- ja tehniliste takistuste tõttu liiga sageli võitlema selleks, et saada juurdepääs välistarbijateni. Väikesed erinevused eeskirjades ja normides põhjustavad suurt majanduslikku kahju meie tööstusele, takistades välismüüki või sundides tegema kulukaid kohandusi tootmisliinide puhul.
Enamasti on need suurtootjad, kel on vahendeid oma toodete kohandamiseks vastavalt erinevatele õiguslikele ja tehnilistele tingimustele. Selle tulemusel jäävad väiksemad (nt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, VKEd) ilma kolmandate riikide turgudele pääsemisega kaasnevatest eelistest. Komisjon soovib sellise olukorra lõpetada.
Avatud turud peaksid samuti võimaldama ELi ettevõtjate juurdepääsu riiklikele projektidele välismaal. Enamikes ELi mittekuuluvates riikides moodustavad valitsemissektori kogukulutused 15−20% SKPst, kuid vaid väga väike osa sellest on avatud välisettevõtjatele. Kuigi ELis on peaaegu 85% riigihanketurust avatud (koguväärtus üle 350 miljardi euro), on välispakkujatele avatud vaid 32% USA hanketurust (koguväärtus alla 180 miljardi euro). Jaapanis saavad välisettevõtjad ligipääsu vaid 28%-le hanketurust (27 miljardit eurot). Euroopa Komisjon on võtnud endale kohustuseks asjaomast olukorda muuta ja kehtestada uued kestvad suhted, mis põhineksid võrdväärsusel.
Lisateave 
