Tööstus ja ettevõtlus
Innovatsioon
Innovatsioon on hapnik ettevõtjatele
Innovatsioon on hapnik ettevõtjatele. Need, kes ei uuenda ega pea sammu tehnoloogia arenguga, kaotavad järk-järgult oma turuosa ning võivad lõpuks sootuks ettevõtlusega lõpparve teha. Ilma hapnikuta ei saa nad hingata.
Innovatsiooni eelduseks on investeeringud. Tööstus on asjaomases valdkonnas mänginud alati peamist rolli. Tootmine on suurim panustaja ELi erasektori teadus- ja arendustegevusse, moodustades kuni 80% koguinvesteeringutest. Teha tuleks aga veelgi rohkem.
Euroopa teadus on juhtkohal paljudes sektorites ning selle arvel on palju tipptasemel patente, kuid ta ei suuda alati muuta oma teadusalast juhtpositsiooni tööstuslikuks konkurentsieeliseks. Kõnekas näide on liitiumakud, mille puhul Euroopa firmad omavad rohkem kui 30% asjaomastest patentidest, kuid nende akude tootmist ELis ei toimu.
„Innovatsiooni investeerimine on hädavajalik meie üleilmse konkurentsivõime säilitamiseks ja majanduskasvu elavdamiseks Euroopas. Innovatsioonita ei saavuta me oma eesmärki suurendada tööstuse osakaalu SKPs 20%ni. Selle eesmärgi oleme seadnud oma uues tööstuspoliitikat käsitlevas strateegias. Seetõttu on järjest vajalikum ja kiireloomulisem asjaomase poliitika koordineerimine Euroopa tasandil.”
Lisaks on innovatsioonialased jõupingutused kogu ELi lõikes lünklikud ja ebaühtlased. Veelgi murettekitavam on asjaolu, et Euroopa Komisjoni iga-aastase innovatsiooni tulemustabeli kohaselt on lõhe kõige innovaatilisemate ja mahajäänumate riikide vahel järjest suurenemas.
Innovatsioon peaks saama meie ühiseks eesmärgiks, mille poole kõik ELi liikmesriigid püüdlevad, koordineerides riiklikke jõupingutusi. Selle teostamiseks on komisjon algatanud ehtsa innovaatilise liidu loomise kavad ning esitanud ühise strateegia investeeringute suurendamiseks konkreetsetes innovatiivsetes sektorites, millest oodatakse laiemat innovatsiooni levikut ka ELi majanduses tervikuna.
Meie tööstuspoliitikal on kuus prioriteetset valdkonda innovatsiooni investeerimisel. Need hõlmavad muu hulgas juurdepääsu rahastamisele, ettevõtluse ergutamist, innovatsiooninõudluse edendamist ja mittetehnoloogilist innovatsiooni.
Peame oma jõupingutusi suurendama ka peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas, mis hõlmab mikro- ja nanoelektroonikat, kõrgtehnoloogilisi materjale, tööstuslikku biotehnoloogiat, fotoonikat, nanotehnoloogiat ja uudseid tootmissüsteeme. Peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate ülemaailmne turg suureneb aastaks 2015 eeldatavasti rohkem kui 50% (646 miljardilt eurolt enam kui 1 triljoni euroni, mis vastab umbes 8%-le ELi SKPst).
Kõnealused uued tehnoloogiad muudavad revolutsiooniliselt inseneriteadust (nt arukad materjalid), kujundavad ümber tootmise (nt 3D printimine) ning pakuvad uusi aluspõhimõtteid traditsioonilistele turgudele, nt arukad võrgud, keskkonnasõbralikud sõidukid ja bioplastid. Keskendudes kõrgtehnoloogilisele tööstusele, toetame samaaegselt ka kõiki olulisi innovatsioonialaseid arenguid madala ja keskmise tehnoloogilise tasemega VKEdes.
Innovatiivsed tooted ei teki iseenesest. Need on tavaliselt olemasolevatesse tehnoloogiatesse kümnendite jooksul tehtavate väikeste parenduste tulemus. Euroopa asub tehnoloogia valdkonnas kullasoonel, olles üks kõige kõrgetehnoloogilisemaid ja tehnoloogiarikkamaid piirkondi maailmas. Väikesed lisapingutused saaksid kaasa tuua märkimisväärseid tulemusi, mis põhineksid meie tehnoloogia kõrgel tasemel.
Täiendav teave 
