Tööstus ja ettevõtlus
Teras
Terasesektori tulevik Euroopas
Tänane Euroopa sündis terasest. Teise maailmasõja lõppedes moodustas Euroopa Söe- ja Teraseühendus tänase Euroopa Liidu esmase tuumiku. Alates sellest on elu muutunud, kuid terasesektor jääb ELi majanduse jaoks endiselt oluliseks, kuna selles töötab 360 000 inimest hõlmates 23 liikmesriiki ning sektoris toodetakse ühte kõige põhilisemat materjali, mida kasutame tootmises ehitistest kuni külmikuteni.
Euroopa tööstus ei saa ilma terasetootmiseta toimida. Autotootjad, laeva- ja masinaehitajad ning kaitse- ja ehitussektor peaksid siis otsima oma peamist materjali välismaalt, kõrgemate hindadega.
Alates 1951. aastast tugines Euroopa idee söele ja terasele. Kuid pärast Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu aegumist 2002. aastal jäi terasesektor mõneti üksi. Seega on aeg uuesti terase vastu huvi üles näidata. Me vajame terast lisaks ehitus- ja autotööstusele ka selleks, et saada kasu keskkonnasäästliku majanduskasvu allikatest. Terasesektor jääb Euroopas strateegiliseks sektoriks ning peame ühendama jõud, et saada üheskoos jagu tema praegusest kriisist."
Euroopa Komisjon soovib vaatamata hiljutistest ootamatutest muutustest üleilmses tööstuses säilitada Euroopas piisava mahuga terasetootmise.
EL jääb maailmas teiseks suuremaks tootjaks, kuigi tema osakaal maailma terasetootmises langes ajavahemikus 2001–2011 22%-lt 12-le. ELi terasetoodang on võrreldes 2007. aastaga 17% väiksem ning kuni 25% tootmisvõimsusest on kasutamata. Selle tulemusel on tulnud paljud tehased sulgeda või seisab neil see veel ees.
Suundumuse muutmiseks peame taastama Euroopas terasenõudluse, mis on praegu finants- ja majanduskriisi tõttu väga väike.
Kriisi lahendamine elujõulise investeerimispoliitika abil peaks taasaktiviseerima Euroopas peamised terase tarbijad, s.o autotööstuse ja ehitussektori. Need tarbivad umbes 40% terase kogutoodangust. Komisjon on teinud mõlema sektori taaskäivitamiseks mitmeid konkreetseid meetmeid hõlmavaid ettepanekuid.
Oluline on ka vaadata läbi ELi kliimamuutuste poliitika, muutes seda paindlikumaks. Euroopa on nn rohelise revolutsiooni esirinnas ning peaks sellise positsiooni ka säilitama. Kuid sundides terasetootjaid lahkuma EList rangete keskkonnanõuete ja maksustamise vältimiseks, ei parane Euroopa olukord kliimamuutuste vastases võitluses.
Kasvuhoonegaasid kahjustavad Maad sõltumata sellest, kus heited tekivad. Kuna üleilmne terasetootmine suureneb, peame Euroopas edendama pigem sellist tootmist, mille puhul keskkond on paremini kaitstud, mitte tootma riikides, mis ei ole allkirjastanud isegi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli. Sellest on meie planeedile kasu ning see aitab võidelda ka Euroopa kõrge tööpuudusega.
Samuti peame vähendama energiakulusid, mis moodustavad Euroopas terasetootmise kogukuludest kuni 40%. See on oluliselt rohkem kui USAs, Venemaal, Lähis-Idas või Hiinas.
2013. aasta juunis avaldas Euroopa Komisjon terasetööstuse tegevuskava, et tegeleda kõigi asjaomaste küsimustega. Esitatud meetmeid kohaldatakse järk-järgult.