Tööstus ja ettevõtlus
Reindustrialiseerimist
Euroopa juhtimas uut tööstusrevolutsiooni
Rohkem tööstust tähendab rohkem töökohti. Ajal, mil töötus Euroopas on rekordtasemel, on tööstuse taasseadmine Euroopa poliitikavaldkondade keskmesse väljapääsmatu kohustus. Euroopa Komisjon edendab Euroopa Liidu järkjärgulist reindustrialiseerimist, et saavutada 2020. aastaks tööstuse tasemeks taas 20% ELi SKPst. Hetkel on tööstuse osakaal alla 16%.
Käimas on uus tööstusrevolutsioon ning see muudab tootmis- ja paigaldusliinide korraldamise viise. Tekkimas on eriti kohandatud tööstustoodetel põhinev uus mudel, kuna kliendid on järjest rohkem huvitatud ainulaadse kujundusega toodete ostmisest. Euroopa tööstus peab sellisel uuel lainel püsimiseks olema uuenduslik, kaitsma oma uusimat tehnoloogiat ning olema oma klientidele võimalikult lähedal. See kõik muudab tootmise väljaviimise kaugetesse, madalama kuluga (kuid ka vähem tehnoloogiale keskenduvatesse) riikidesse järjest aegunumaks ja ebatõhusamaks.
„Tööstus on Euroopa alustala. Nii täna kui ka tulevikus on see oluline valdkond, kui otsitakse lahendusi ühiskonna ees seisvatele probleemidele. Euroopa vajab tööstust ja tööstus vajab Euroopat. Me ei saa lubada, et tööstus lahkub Euroopast. Arvud räägivad selget keelt: Euroopa tööstus võib pakkuda majanduskasvu ja luua uusi töökohti. Seepärast võtsime vastu Euroopa reindustrialiseerimist käsitleva üksikasjaliku strateegia.”
Tulevik ei ole väga erinev meie hiilgavast minevikust, mil Euroopa oli esimese tööstusrevolutsiooni liider. Vaatamata mõnede sektorite restruktureerimise protsessile on tööstus naasmas Euroopasse ning komisjon kavatseb seda kõigi võimalike vahenditega toetada. Välja on töötatud uus strateegia. See hõlmab lihtsamat juurdepääsu rahastamisele, keskendumist innovatsioonile ja haridusele ning veel püsivate takistuste kõrvaldamist, mis koormavad siseturgu ega võimalda meie tootjatel (eelkõige väiketootjatel) laiendada oma ettevõtlust väljapoole ELi.
Erilist tähelepanu pööratakse uutele ideedele ning nende kiirele turuletoomisele. Tööstus on innovatsiooni seisukohast väga oluline: 80% ELi erainvesteeringutest teadus- ja arendustegevusse pärineb sellest sektorist. Samal ajal on innovatsioonil ka oluline roll tööstuses: see hoiab tööstuse konkurentsivõimelisena. ELi strateegia hõlmab seega uusi rahastamisvõimalusi uuenduslike sektorite jaoks (näiteks bioressursipõhiste toodete turg ja nutivõrgud), mis aitavad ELi tööstusel hüppeliselt edendada innovatsiooni ning millest on kasu ka paljudele seonduvatele sektoritele.
Samal ajal on uue strateegia eesmärk tugevdada teaduse ja ettevõtluse vahelisi seoseid. Selle eesmärk on täielikult kasutusele võtta meie üliõpilaste ja teadlaste kõige suurepärasemad ideed. Euroopa on patenditaotluste esitamisel mitmes sektoris maailmas esikohal, kuid ei kasuta seda majandusliku eelise saamiseks alati ära. Päikesepaneelid on siinkohal hoiatavaks näiteks. Euroopa teadlaste arvel on üks kolmandik kõigist maailmas esitatavatest patenditaotlustest, kuid vaid 13% tootmisest leiab aset Euroopas. Me peame sellised ebakõlad kaotama.
Tööstuse tagasi toomine Euroopasse on kasulik ka keskkonnale, kuna üha enam tootmisliine peab vastama kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käsitlevatele rangetele ELi eeskirjadele. Tootmise väljaviimine võimaldab ettevõtjatel kasutada ära vähem keskkonnasõbralikke õigusakte. Lühiajaline rahaline kulu võib olla väiksem, kuid pikaajaline kahju meie planeedile suureneb. Euroopa on vastu sellisele ebaeetilisele lahendusele ning kutsub energiatõhusa ja keskkonnasõbraliku tööstuse tagasi Euroopasse.
Lisateave 