Tööstus ja ettevõtlus
Toorained
Toorained on olulised
Toorained on tööstuse alus. Ühelgi tootjal ei ole võimalik säilitada konkurentsivõimet ilma õiglase juurdepääsuta põhilistele materjalidele, millest tooteid valmistatakse. Euroopa on olnud tööstusrevolutsiooni esirinnas ning kuulub jätkuvalt võimsamate tööstustootjate hulka, kuid tema toorainevarud on piiratud. Euroopa tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks on oluline tagada väga erinevate toorainete varud kolmandatest riikidest.
Mobiiltelefonide, sülearvutite ja hübriidautode oluliseks osaks olevate nikkelpatareide tootmiseks on vaja lantaani, ühte 17st haruldasest muldmetallist, mida leidub Euroopas äärmiselt vähe. Meditsiinivahendite ja optiliste seadmete tootmiseks on vaja tantaali – seda metalli leidub ainult Brasiilias ja Austraalias. Tänapäeval peetakse 14 materjali kriitiliseks, kuna nad on ELi tööstuse jaoks üliolulised, kuid nendest on Euroopas puudus ning neid on raske saada ka välisturgudel.
„Kuigi ühelgi riigil maailmas ei ole kõiki tooraineid, mida ta vajab, on Euroopa eriti haavatav, kuna ta sõltub paljude oluliste toorainete impordist. Seepärast on liitlaste otsimine ja teiste riikidega koostöö tegemine muutunud Euroopa toorainestrateegia oluliseks osaks. Et see oleks edukas, on äärmiselt oluline, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid tegutseksid üheskoos ning liiguksid samas suunas.”
See nimekiri võib pikeneda, kuna protektsionistlik kaubanduspoliitika (eksporditasud, imporditollimaksud, hindade määramine ja piiravad investeerimiseeskirjad) moonutab toorainete turge järjest rohkem. Näiteks esitas EL 2012. aastal Maailma Kaubandusorganisatsioonile kaebuse Hiina vastu haruldaste muldmetallide ekspordipiirangute kohta. Toorainete üleilmne nõudlus suureneb ning see tekitab hinnatõusu.
Antud tingimustes on vaja nn tooraine-diplomaatiat, mis tugineb kõikehõlmaval lähenemisel asjaomasele valdkonnale koos üleilmsete partneritega, hõlmates läbirääkimistel kaubandust, arengupoliitikat ja juurdepääsu toorainele. Kui avame oma Euroopa turu (mis on suurim maailmas) väliskonkurentsile, peaksime vastukaaluks jääma kindlaks oma eesmärgile pääseda õiglastel tingimustel juurde välismaistele maavaradele.
Praegu peetakse toorainetele juurdepääsu saamiseks dialooge paljude partneritega, kelle hulgas on Argentiina, Hiina, Jaapan, Mehhiko, Venemaa ning USA. On oluline, et sellised dialoogid looksid aluse konkreetsetele lepingutele.
Koostöö Gröönimaaga
Soovime konkreetselt muuta mõlemapoolselt kasulikku koostööd Gröönimaaga intensiivsemaks, kasutades tooraine avastamisel ja kasutamisel ühiseid infrastruktuure ja investeeringuid või suurendades suutlikkust. Allkirjastasin Euroopa Komisjoni nimel asjaomases valdkonnas tehtavat koostööd käsitleva eellepingu 2012. aasta juunis Nuukis. Kaasallkirja andsid ELi arenguvolinik Andris Piebalgs ning Gröönimaa peaminister Kuupik Kleist. Praegu on umbes 58% Gröönimaal tegutsevatest leiukohti uurivatest ettevõtjatest Kanada või Austraalia päritolu. Gröönimaal tegutsevate ELi ettevõtjate osakaal on ainult 15% (see jääb Taani, Saksamaa, Tšehhi Vabariigi ja Ühendkuningriigi arvele). Kuigi Euroopa ettevõtjad omavad Gröönimaal kolme neljandikku kasutamislubadest, on nende osalus käimasolevates uurimistöödes väike ning neil on vähe uurimislube (neid omavad peamiselt Ühendkuningriik, Saksamaa ja Taani).
Tooraine kättesaadavus: eelissuhete loomine Aafrikaga
Euroopa Komisjoni ja Aafrika Liidu Komisjoni kolleegiumite neljandal kohtumisel Addis Abebas 8. juunil 2010 arutasin kahe maailmajao vaheliste suhete olulisi aspekte, nagu jätkusuutlik poliitika juurdepääsu parandamiseks toorainele ning paremate võimaluste loomiseks piirkondliku integratsiooni ja infrastruktuuri tugevdamisel, eelkõige seoses kosmoserakendustega.
Seoses toorainetele juurdepääsuga on Aafrika Liidu Komisjon ja Euroopa Komisjon leppinud kokku teha koostööd valitsemistava, infrastruktuuri ning geoloogiliste teadmiste ja oskuste valdkonnas.
2012. aasta jaanuaris toimus Brüsselis ELi-Aafrika toorainepartnerluse teemaline kõrgetasemeline konverents, kus käsitleti maavarade rikkuse rakendamist Aafrika arengu huvides.
Euroopa Komisjon võttis oma tooraineid käsitleva algatuse raames kohustuse hinnata ka edaspidi koos Aafrika riikidega mõlema mandri geoloogiliste uuringute alase tihedama koostöö toetamise teostatavust ja edendada kõnealuses valdkonnas koostööd mitmepoolsetel foorumitel, nagu UNESCO geoteaduste programm.
Uuringud selles valdkonnas peaksid algama 2013. aastal. Eesmärk on luua ühisprojekte teadmiste täiustamiseks Aafrika maardlate kohta, seada sisse Aafrika uurijate koolitusvõrgustik ning vahetada ja digitaliseerida andmeid.
Euroopa geoloogilistel uuringutel on selles oluline roll.
Euroopa oma toorainete tootmise suurendamine
Oluline on muuta kaevandamine Euroopas jätkusuutlikumaks. Vaja on täiustada Euroopa toorainete õigusraamistikku, et tagada stabiilne ja konkurentsivõimeline toorainetega varustatus ELi allikatest. Lisaks sellele peame oma ressursside piiratuse tõttu kasutama oma tehnoloogilisi võimalusi ära maksimaalselt, säilitades samas oma mäetööstuse jätkusuutlikkuse.
Euroopa 500−1000 meetri sügavusel asuvate kasutamata maavarade väärtus on hinnanguliselt umbes 100 miljardit eurot. Euroopa oma tootmise suurendamiseks on komisjon käivitanud Euroopa innovatsioonipartnerluse toorainete valdkonnas. See koondab kapitali ja inimressursi ning liikmesriigid, ettevõtjad ja teadustöötajad ühiste innovatsioonialaste jõupingutuste raames, et toetada toorainete uurimist, ammutamist ja töötlemist. Uued tehnoloogiad aitavad ammutada maavarasid sügavamalt, kaugemalt ning karmimates tingimustes. Meetmeid on vaja ka kriitilistele toorainetele asendajate väljatöötamiseks, ning selleks, et võtta ringlusse need 17 kilogrammi elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, mida iga ELi kodanik aastas tekitab.