Tööstus ja ettevõtlus
Kaitse ja julgeolek
Konkurentsivõimelisema ja tõhusama Euroopa kaitse- ja julgeolekusektori suunas
Euroopa julgeolek on paljude aastate jooksul olnud suures osas delegeeritud Ameerika Ühendriikidele, kuid see olukord muutub kiiresti. Euroopa peab nüüd võtma oma kaitse eest suurema vastutuse. Kahanevate eelarvete tingimustes tähendab see, et ainus moodus edasiminekuks on suurendada ELi liikmesriikide vahelist koostööd.
Võimalused on selleks väga suured. Praegu on sõjaliste projektide ühishangete osakaal ainult 25% kaitsevaldkonna koguhangetest. Ülejäänud 75% teostatakse liikmesriigi tasandil, mille tagajärjeks on sageli dubleerimine ja kokkusobimatud süsteemid. Selline killustumine takistab mastaabisäästu, lämmatab innovatsiooni ning lõppkokkuvõttes raiskab ressursse.
Näiteks on ELil jätkuvalt üksteist fregattide tarnijat, samas kui Ameerika Ühendriikidel on ainult üks. ELi liikmesriikides on seitseteist tankide tootmisliini, Ameerika Ühendriikides on neid kaks. Isegi lennunduse sektoris, mis on kõige rohkem konsolideeritud, jaotuvad Euroopa väärtuslikud ressursid liiga pillavalt, et ehitada kolme eri liiki eesrindlikke hävituslennukeid. Varade dubleermise kõrval jääb Euroopa maha ka oluliste tehnoloogiate (näiteks droonid) valdkonnas.
„Kui Euroopa soovib säilitada oma tööstuslikku suutlikkust, et täita meie edasisi sõjalisi vajadusi, ja seeläbi toetada usaldusväärset ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, tuleb Euroopal tegutseda kooskõlastatult. Samamoodi on selge, et tööstuse- ja turuküsimuste käsitlemine avaldab vaid piiratud mõju, kui seda ei toeta sisuline kokkulepe Euroopa tasandil. On eluliselt tähtis, et Euroopa kaitsetööstus säilitaks oma koha maailma juhtiva tööstus- ja uuenduskeskusena, kus luuakse kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti ja ergutatakse majanduskasvu.”
Peamiseks lahenduseks on siin Euroopa ettevõtjate koostöö ja konsolideerimine. Mõlemad protsessid toimuvad, kuid edasiminek on aeglane. Protsessi kiirendamiseks tehakse komisjoni 2013. aasta juulis avaldatud tegevuskavas ettepanek võtta lihtsaid meetmeid liikmesriikide turgude täiendavaks avamiseks ning ELi kaitsetööstuse konkurentsivõimelisemaks muutmiseks üleilmsel tasandil.
Lisaks konsolideerimisele on vaja ka suuremat standardimist ning ühist sertifitseerimist. Ühise sertifitseerimise puudumine ainuüksi maapealse laskemoona puhul tekitab Euroopale igal aastal hinnanguliselt kulusid 1,5 miljardi euro väärtuses, kui ELis kulutatakse laskemoonale aastas kokku 7,5 miljardit eurot. Kuid me teeme tööd sertifitseerimist käsitleva ühise lähemisviisi suunas. Julgustame ka ELi liikmesriikide ühiste standardite arendamist ning kavatseme töötada välja ELi hübriidstandardid selliste kahesuguse kasutusega kaupade jaoks, millel võib olla nii sõjaline kui mittesõjaline rakendus.
Kuigi sõjalised eelarved on oluliselt kahanenud, on Euroopa kaitsekulud ikka veel maailma suuremate hulgas. 2011. aastal olid need suuremad kui Venemaal, Jaapanil ja Hiinal kokku. ELi iga-aastane kaitseelarve on 194 miljardit eurot, mis võimaldab ELil olla rahvusvaheliselt strateegiline jõud kooskõlas oma kehtestatud väärtustega. Selleks tuleb raha paremini investeerida, suunates rohkem vahendeid personalikuludelt (mis on vaatamata pidevale langusele jätkuvalt suurim kulu) teadus- ja arendustegevusse, mis on ajavahemikul 2005–2010 kahjuks vähenenud 14%.
Suundumust tuleb muuta, kuna teadus- ja arendustegevus on ülioluline tulevase suutlikkuse arendamiseks ning avaldab märkimisväärset kaudset toimet muudele sektoritele, nagu elektroonika-, kosmose- ja tsiviillennundussektor, tekitades samas majanduskasvu ning tuhandeid kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. Ameerika Ühendriigid, kes on maailmas innovatsiooni alal juhtpositsioonil, kulutab kaitsevaldkonnas seitse korda rohkem vahendeid teadus- ja arendustegevusele, kui seda teevad ELi liikmesriigid kokku. Me kutsume ELi liikmesriike samuti tegutsema ning kavandame toetada asjaomaseid jõupingutusi ELI teadus- ja arendustagevuse kulude kaudu kahesuguse kasutusega tehnoloogiate valdkonnas.
Täiendav teave 