Tööstus ja ettevõtlus
Hilinenud maksed
Vahendite võimaldamine VKEdele hilinenud maksetega toimetulekuks
Kogu Euroopas läheb laekumata maksete tõttu iga päev pankrotti kümneid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd). Need ettevõtted ei ebaõnnestu mitte nende summade tõttu, mis nad ise võlgu on, vaid nende tõttu, mis neile võlgu ollakse. See on paradoks, mis on muutunud tavapäraseks liiga paljude ettevõtete puhul Euroopas. Enam kui pooled ettevõtetest väidavad, et neil on hilinenud maksete tõttu probleeme rahavoogudega. Probleem on järjest süvenemas. Ajavahemikus 2011−2012 kasvas sellise olukorra all kannatavate ettevõtjate arv 10% võrra.
Hilinenud maksete suundumuse vastu võitlemine on saanud üheks Euroopa Komisjoni prioriteetidest. Ajal, mil töötuse määr on paljudes ELi liikmesriikides esitatav juba kahekohalise arvuna, on kohustuslik leida lahendus probleemi allikatele. Hilinenud maksed on siinkohal üheks valuküsimuseks, kuna need põhjustavad pankrotte. Maksejõuetusest tingitud pankrottide tõttu kaotas EL 2012. aastal 450 000 töökohta ja maksmata arvetest koosnev üüratu võlg ulatub 23,6 miljardi euroni aastas.
"„Igal aastal läheb tasumata arvete laekumist oodates pankrotti tuhandeid VKEsid. Me tahame Euroopas lõpetada sellise kahjustava maksetega hilinemise harjumuse, mis on ärimaailmale juba pikka aega muret teinud. On äärmiselt vajalik, et liikmesriigid võtaksid hilinenud maksmist käsitleva direktiivi siseriiklikusse õigusesse üle nii kiiresti kui võimalik. Praeguses majanduskriisis, kui krediidi saamine on raskendatud, pakub see meie VKEdele olulist tuge. Samuti on eluliselt tähtis, et Euroopa ettevõtjad, eelkõige VKEd, teaksid oma õigusi ja oskaksid neid kasutada.”
Sellise „katku” vastu võitlemiseks esitas Euroopa Komisjon uue direktiivi, mis võeti vastu 2011. aasta veebruaris. Uue direktiiviga 
tõhustatakse ettevõtete kaitset hilinenud maksete eest. Vajaduse korral lihtsustatakse selle abil alates 16. märtsist 2013 menetlusi ning muudetakse need järjepidevamaks kõigis ELi liikmesriikides. See tähendab, et isegi kui asjaomane ELi liikmesriik ei ole direktiivi oma riiklikusse õigusesse tähtajaks üle võtnud, on ettevõtjatel õigus nõuda uute Euroopa eeskirjade kohaldamist. See on uus ja võimas vahend ettevõtjatele neile õiguspäraselt kuuluva krediidi tagasinõudmiseks.
Direktiiv on siduv riigiasutustele, mis peavad tasuma hangitavate kaupade ja teenuste eest 30 päeva või väga erandlikel juhtudel 60 päeva jooksul. Kui maksetähtaegadest kinni ei peeta, peab võlgnik maksma viivisemäära, mis on vähemalt 8 protsendipunkti võrra suurem Euroopa Keskpanga baasintressimäärast. Riigiasutused hilinenud maksete suhtes madalamat viivisemäära kehtestada ei tohi. Riigiasutused peavad samuti hüvitama võlausaldajale hilinenud makse sissenõudmisega seotud täiendavad kulud.
Võlausaldajatel on hilinenud maksete puhul automaatselt õigus neilt viivist nõuda ning samuti võivad nad automaatselt nõuda vähemalt 40 euro suurust kindlasummalist hüvitist sissenõudmiskulude katteks. Nad võivad nõuda hüvitist ka kõigi muude mõistlike sissenõudmiskulude eest.
Eraettevõtjad peavad maksma arved 60 päeva jooksul, kui ei ole selgelt kokku lepitud teisiti ja kui see ei ole võlausaldaja suhtes ülimalt ebaõiglane. Nende meetmete abil püütakse luua mõjuring ning järk-järgult julgustada õigeaegsete maksete kultuuri kõigis majandusvaldkondades.
Selleks et teavitada ettevõtjaid nende äsja omandatud õigustest, käivitas Euroopa Komisjon teabekampaania, mis on kõigis ELi liikmesriikides käimas alates 2012. aasta oktoobrist ning mis lõpeb 2014. aasta lõpus.