Navigatsioonitee

Tööõigus

Mis on tööõigus?

Tööõigusega määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ning kohustused.

ELi tööõigus hõlmab kahte peamist valdkonda:

  • töötingimused – tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine;
  • töötajate teavitamine ja ärakuulamine, muu hulgas kollektiivsete koondamiste ning ettevõtete ülevõtmise korral.

Kuidas tööõigus toimib?

Tööõigus ja EL

Viimastel aastakümnetel on ELi poliitikaga püütud

  • suurendada tööhõivet ja tugevdada sotsiaalkaitset,
  • parandada elu- ja töötingimusi ning
  • kaitsta sotsiaalset ühtekuuluvust.

ELi eesmärk on edendada sotsiaalset progressi ning parandada Euroopa rahvaste elu- ja töötingimusi – vt Euroopa Liidu toimimise lepingu preambulit.

Tööõiguse valdkonnas täiendab EL üksikute liikmesriikide võetavaid meetmeid, kehtestades miinimumnõuded. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepinguga (eelkõige selle artikliga 153) võtab EL vastu õigusakte (direktiive), millega sätestatakse miinimumnõuded sellistes valdkondades nagu

  • töötingimused ning
  • töötajate teavitamine ja ärakuulamine.

ELi liikmesriigid võivad soovi korral pakkuda tugevamat kaitset. Näiteks on ELi tööaja direktiiviga töötajatele ette nähtud 20-päevane tasuline põhipuhkus, kuid paljud liikmesriigid on otsustanud pikema perioodi kasuks.

Tööõigus ja riiklikud ametiasutused

EL võtab vastu direktiive, mille liikmesriigid peavad oma õigusesse üle võtma ja mida nad on kohustatud rakendama. See tähendab seda, et riiklikud ametiasutused, nt tööinspektsioonid ja kohtud, on need, kes eeskirju jõustavad.

Tööõigus ja Euroopa Kohus

Kui liikmesriigis tekib kohtuvaidluse käigus küsimus, kuidas ELi direktiivi tõlgendada, võib kohus pöörduda juhtumi käsitlemiseks Euroopa Liidu Kohtu poole. Euroopa Kohus annab seejärel liikmesriigi kohtule vaidluse lahendamiseks vajalikud vastused.

Tööõigus ja Euroopa Komisjon

Komisjon kontrollib ELi direktiivide ülevõtmist siseriiklikusse õigusesse ning tagab süstemaatilise järelevalve abil eeskirjade õige rakendamise.

Kui komisjon on arvamusel, et ELi liikmesriik ei ole direktiivi oma siseriiklikku õigusesse õigesti üle võtnud, võib ta algatada rikkumismenetluse.

Nii tagab ta kõigi direktiivis sätestatud õiguste olemasolu liikmesriikide õiguses. Komisjon ei saa aga tagada üksikisikutele kahju hüvitamist (st korvata kahju või olukorda parandada) – see on riiklike pädevate asutuste ülesanne.

Millised on tulemused?

Euroopa Liidus on üle 240 miljoni töötaja, seega saab ELi tööõigusest otsest kasu suur hulk kodanikke ning see avaldab positiivset mõju ühele olulisemale osale nende igapäevaelust.

ELi tööõigusest saavad kasu ka tööandjad ja ühiskond tervikuna, kuna sellega

  • sätestatakse selge töökohal järgitavate õiguste ja kohustuste raamistik;
  • kaitstakse töötajate tervist;
  • edendatakse jätkusuutlikku majanduskasvu.

Lisaks on ELi tööõigus tihedas seoses ühtse turuga. Kaupade, teenuste, kapitali ja töötajate vaba liikumisega peavad kaasnema tööõiguse eeskirjad, et tagada riikide- ja ettevõtjate vaheline õiglane konkurents, mis põhineb nende toodete kvaliteedil ning mida ei moonutata tööõiguse standardite alandamisega.

    Jaga

  • Jaga Twitter´is Jaga Facebook´is Jagage Google+ vahendusel