Euroopa Komisjon
et Eesti et

Poliitika ajalugu

1957 - 1987


1988 - 1992


  • 1988 - Kreeka (1981) ning Hispaania ja Portugali (1986) ühinemisega kohanemiseks integreeriti struktuurifondid kõikehõlmavasse ühtekuuluvuspoliitikasse, mille olulisemad põhimõtted olid järgmised:
    • keskendumine kõige vaesematele ja vähem arenenud piirkondadele
    • mitmeaastane programmitöö
    • investeeringute strateegiline paigutamine
    • piirkondlike ja kohalike partnerite osalus
  • Eelarve: 64 miljardit eküüd

1994 - 1999


  • 1993 - Maastrichti ehk Euroopa Liidu leping, millega võeti kasutusele kolm uuendust:
  • 1993 - Kalanduse Arendusrahastu loomine
  • 1994-99 - struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendite kahekordistamine, nii et need moodustavad ühe kolmandiku ELi eelarvest.
  • 1995 - erieesmärgina lisati Soome ja Rootsi hõredalt asustatud piirkondade toetamine.
  • Eelarve: 168 miljardit eküüd

2000 - 2006


  • 2000 - Lissaboni strateegia liigutas ELi prioriteete majanduskasvu, tööhõive ja innovatsiooni suunas. Vastavalt sellele muutusid ka ühtekuuluvuspoliitika prioriteedid.
  • 2000-04 - ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu muudeti rahastamine ja oskusteave kättesaadavaks ka ELiga ühinemist ootavatele riikidele.
  • 2004 - 10 uut riiki ühines ELiga (ELi rahvastik suurenes 20%, kuid SKP vaid 5%)
  • Eelarve: 213 miljardit eurot 15 olemasolevale liikmesriigile, 22 miljardit uutele liikmesriikidele (2004-2006)

2007 - 2013


  • 2007: Bulgaaria ja Rumeenia astuvad Euroopa Liitu
  • 2013: Euroopa Liiduga ühines Horvaatia
  • Lihtsustatud eeskirjad ja struktuurid
  • Rõhku pannakse läbipaistvusele ja suhtlusele ning keskendutakse reformi põhielementideks olevatele majanduskasvule ja töökohtadele
  • Peamised investeerimisvaldkonnad (25% eelarvest on määratud teadus- ja uuendustegevuseks ning 30% keskkonnataristu jaoks ja kliimamuutustevastasteks meetmeteks)
  • Eelarve: 347 miljardit eurot
  • Saavutused

2014 - 2020


2021 - 2027