Sissejuhatus

Teil on õigus võrdsetele võimalustele. Õiglane kohtlemine on Euroopa Liidus põhiõigus. Diskrimineerimine soo, vanuse, puude, etnilise või rassilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste või seksuaalse sättumuse alusel on ebaseaduslik.   

Naiste ja meeste võrdne kohtlemine

Naiste ja meeste võrdseid õigusi käsitlevad õigusaktid on kehtinud alates Euroopa Ühenduse algusaegadest.  

Alates 1970. aastatest on vastu võetud 13 õigusakti, mille eesmärk on tagada naiste ja meeste õiglane ja võrdne kohtlemine tööl.  

Need õigusaktid hõlmavad eri valdkondi, sealhulgas võrdset kohtlemist töökohale kandideerimisel, võrdset kohtlemist töökohal, rasedate ja rinnaga toitvate emade kaitset ning õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele ning vanemapuhkusele.  

Miljonid naised ja mehed kogu Euroopas saavad neid õigusi kasutada iga päev, kuid vähesed neist teavad, et nende õigusaktide taga on Euroopa Liit.  

Võitlus muude diskrimineerimise vormide vastu töökohal

Naiste ja meeste võrdseid õigusi käsitlevatele õigusaktidele lisandusid 2000. aastal uued ELi õigusaktid, millega keelatakse diskrimineerimine muudel alustel. Nende uute õigusaktide kohaselt on ebaseaduslik diskrimineerida kedagi järgmistel alustel:  

• rassiline või etniline päritolu
• usutunnistus või veendumused 
• puue
• seksuaalne sättumus
• vanus  

Need viis diskrimineerimise valdkonda koos soolise diskrimineerimisega on lisatud Lissaboni lepingusse valdkondadena, kus EL saab diskrimineerimist ennetada.  

Loomulikult võib esineda diskrimineerimist muudel põhjustel, näiteks selle alusel, kas isik on abielus või mitte, tema sissetuleku suuruse või elukoha tõttu. Diskrimineerimine võib toimuda ka mitmel eri põhjusel korraga, näiteks inimese vanuse ja soo tõttu (nt eakamad naised võivad olla eriti haavatavad tööturul toimuva ebaõiglase kohtlemise suhtes).    

Õigusaktid, millega kaitstakse inimesi diskrimineerimise eest rassilise ja etnilise päritolu alusel, ei hõlma ainult tööhõivet, vaid ka muid igapäevaelu valdkondi, kus võib esineda ebaõiglast kohtlemist, nt koolid, eluase, tervishoid või kaupade ja teenuste kättesaadavus (nt ebaõiglane kohtlemine kauplustes, restoranides, hotellides jne).  

Kõik ELi riigid on kohustatud neid võrdõiguslikkuse eeskirju arvesse võtma. Neid eeskirju peavad järgima ka ELiga ühinevad riigid. 

Võrdse kohtlemise alaste ELi õigusaktidega on kehtestatud miinimumstandardid kõigi Euroopa Liidus elavate või töötavate isikute kaitseks. Riigid võivad minna kaugemale ja võtta veelgi tugevamaid õiguslikke meetmeid.  

Kust leida abi

Käesolevalt lehelt leiate lingid, kust saab täiendavat teavet õiguste ja kohustuste kohta, mis teil võrdõiguslikkust käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt on, ning samuti teavet selle kohta, kuhu oma riigis nõu ja lisateabe saamiseks pöörduda. 

Õigusaktid on võrdõiguslikkuse eest võitlemisel väga olulised, kuid teame, et teha tuleb siiski veel palju rohkem. Just seepärast toetab Euroopa Liit mitmesuguseid meetmeid, mille abil diskrimineerimise vastu võidelda. Need meetmed ulatuvad projektide rahastamisest uuringute tegemise ning teadlikkuse tõstmise ja teabekampaaniateni.