Jacques Delors
Euroopa vaimu looja
Euroopa visionäär ja arhitekt
Jacques Delors jättis oma erakordse talendi ja kõigutamatu tahtejõuga püsiva jälje kogu Euroopa Liidu ülesehitusse.
Aastatel 1985–1995 Euroopa Komisjoni presidendina töötanud Delors oli visionäär, kes kindlustas Euroopa projekti alustalasid ja külvas seemne, millest on võrsunud mõned selle kõige väljapaistvamad saavutused.
Tema kümne aasta pikkune ametiaeg polnud lihtsalt üks paljudest peatükkidest Euroopa Liidu loos, vaid murranguliste muutuste ajajärk, mis on kujundanud liidu tänase palge.
Ka kolmkümmend aastat hiljem elab Delorsi pärand Euroopas edasi.
„On neid, kes rahulduvad protestimisega kehtiva ühiskonnakorralduse vastu, ja teisi, kes püüavad selle muutmiseks midagi ära teha. Mina eelistan kuuluda nende teiste sekka.“
Euroopa kursi seadmine
Suure ühtsuse pärand
Kui Jacques Delors asus Euroopa Komisjoni presidendi ametisse, oli ühendus parajasti tugeva kriisi haardes. Euroopa majanduses valitsesid pessimistlikud meeleolud, mis sundisid kahtlema Euroopa projekti põhialustes. Ees seisid tormiliste muutuste aastad, mille sisse mahtusid Berliini müüri langemine, Saksamaa taasühinemine, Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ja sõda endise Jugoslaavia riikides.
Nende sündmuste taustal paistis Delors meelekindla juhina eredalt silma. Täna tema otsustavale tegevusele valiti ühtsuse tee.
Kui ta 1995. aastal pärast kolmandat ametiaega Euroopa Komisjoni presidendi ameti maha pani, oli Euroopa Liit senisest vastupidavam, õiglasem, tugevam ja ühtsem.
„Euroopa on tema inimesed.“
11. november 1989. Berliini müüri langemine
11. november 1989. Berliini müüri langemine
28. juuni 1991. Delors Saksamaa liidukantsleri Helmut Kohliga
28. juuni 1991. Delors Saksamaa liidukantsleri Helmut Kohliga
3. aprill 1991. Delors Poola presidendi Lech Wałęsaga
3. aprill 1991. Delors Poola presidendi Lech Wałęsaga
Ühtse turu sünd
Jacques Delors oli tulihingeline Euroopa integratsiooni pooldaja. Kantuna tema nakatavast entusiasmist tekkis liikmesriikide hulgas kiiresti ühine plaan, mille tulemusena kirjutati alla ühtsele Euroopa aktile. See sillutas teed ühtse turu loomisele 1992. aastal, millega sai alguse inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumine.
„On aeg anda Euroopale hing.“
28. mai 1986. ELi lipu kasutuselevõtu avatseremoonia
28. mai 1986. ELi lipu kasutuselevõtu avatseremoonia
Meie ühisraha euro
Jacques Delors oli otseselt euro ja Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise ning Maastrichti lepingu väljatöötamise taga. Maastrichti lepinguga pandi alus uuele ühisrahale, mis sai nimeks euro, ning sündisid Euroopa Liit ja ELi kodakondsus.
Delorsi ennastsalgav töö nende eesmärkide elluviimiseks tulenes tema siirast pühendumusest ühendatud Euroopale.
„Euro on Euroopa ühtsuse sümbol. Meil tuleb seda kaitsta ja tugevdada.“
Euroopa kodakondsus: võimalus lähendada inimesi
Jacques Delors teadis, et Euroopa projekt kätkeb endas enamat kui kõigest majandusintegratsiooni.
Selle mõte on lähendada eurooplasi üksteisele ja süstida neisse uhkust oma liidu üle, mis teeb meid koos tugevamaks.
Delors oli ka üks Schengeni ala idee autoreid, mis võimaldab nüüd üle 400 miljonil inimesel liikmesriikide vahel vabalt reisida, ilma et nad peaks seejuures läbima piirikontrolli.
Samuti oleme talle tänu võlgu ülipopulaarse ELi üliõpilasvahetusprogrammi „Erasmus“ eest, millest on saanud üks liidu kõige tuntumaid sümboleid.
„Mõelgem eelkõige sellele, et Erasmusega aitame hoida tänapäevalgi elus Euroopa sügavaid juuri.“
Mees legendi taga
Jacques Delors sündis 20. juulil 1925 Pariisis ja alustas oma karjääri Prantsusmaa keskpangas. Seejärel siirdus ta poliitikasse, töötades mitmetel ametikohtadel, sealhulgas Prantsuse valitsuse ministri ja Euroopa Parlamendi liikmena.
Olles pidanud ise elama läbi Teise maailmasõja koledused, juhindus Delors ka Euroopa Komisjoni presidendi ametis põhimõttest, et kõige tähtsam ühenduse väärtus on rahu. Heaolu ja ühtsuse toetamise kaudu püüdis ta ka ise selle kindlustamisele Euroopas kaasa aidata.
20. mai 1985. Delors paavst Johannes Paulus II-ga
20. mai 1985. Delors paavst Johannes Paulus II-ga
8. oktoober 1993. Delors võõrustab Aafrika Rahvuskongressi presidenti Nelson Mandelat
8. oktoober 1993. Delors võõrustab Aafrika Rahvuskongressi presidenti Nelson Mandelat
1. mai 1985. Delors Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reaganiga
1. mai 1985. Delors Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reaganiga
Tunnustamaks Delorsi teeneid Euroopa projekti ees, nimetas Euroopa Ülemkogu ta 2015. aastal Euroopa aukodanikuks. Selle autasu on seni pälvinud vaid kolm inimest.
9. detsember 1989. Euroopa Ülemkogu kohtumine Strasbourgis
9. detsember 1989. Euroopa Ülemkogu kohtumine Strasbourgis
„Allons, courage, le Printemps de l’Europe est toujours devant nous!“
„Au revoir, president!“
Loomisel kasutatud: Shorthand