Euroopa Komisjon teeb ELi sotsiaalvaldkonna rahastusprogrammides vajalikke muudatusi, et lahendada kriisijärgsel ajal sotsiaal- ja tööhõiveprobleeme.

Euroopa Komisjon teeb praegu ELi sotsiaalvaldkonna rahastusprogrammides vajalikke muudatusi, et lahendada kriisijärgsel ajal eesseisvaid peamisi sotsiaal- ja tööhõiveprobleeme, nagu noorte töötus, vajadus suunata kõige enam kannatanutele põhitoiduaineid ja abi ning laste vaesuse oht. Praegused rahastusettepanekud hõlmavad ka töötajaid, keda ootab üleminek rohe- ja digimajandusele. Investeerime oskuste parandamise võimalustesse, et nad tuleksid kliimaneutraalses, digitaalsemas ja kaasavamas ühiskonnas hästi toime. Samal ajal muudame oma rahastustegevuse tulevikukindlaks, võttes vastu kriisireageerimise mehhanismi edasiste hädaolukordade tarbeks.

Uutele raskustele vastu seismiseks on vaja nii praeguste rahastusprogrammide kui ka tulevase eelarve ettepaneku eeskirju kiiresti ajakohastada. Euroopa Sotsiaalfond+ on Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise peamine rahastamisvahend. See on meile kompassiks, mis tagab sotsiaalselt õiglase taastumise. Teisi vahendeid, olemasolevat Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD), tugevdatakse uue rahastusega, et alustada kohe jõupingutusi selle nimel, et inimesed saaksid tööle tagasi minna, ning suunata abi kõige haavatavamatele.

Tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit ütles: „Et muuta Euroopa tulevikus vastupidavamaks, kestlikumaks ja kaasavamaks, peame praegu inimestesse investeerima, eriti noorematesse põlvkondadesse. Meie jaoks on esmatähtis toibuda kiiresti koroonaviiruse põhjustatud sotsiaalsest ja majanduslikust šokist ning veenduda, et kedagi ei jäeta hätta.“

Viivitamatu reageerimine: märkimisväärsed lisavahendid Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi (FEAD) jaoks

Ühtekuuluvuspoliitika fondid (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond) saavad ettepaneku kohaselt 2020.–2022. aastaks juurde 55 miljardit eurot, et tegeleda koroonaviiruse negatiivse mõjuga tööturule. Selleks on vahend REACT-EU, milles Euroopa Sotsiaalfond 2014–2020 mängib põhirolli kestliku tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse toetamisel.

ESFi lisavahendid tuleb suunata otse toetama:

• töökohtade säilitamist, sh lühendatud tööaja skeemide ja füüsilisest isikust ettevõtjate toetamise kaudu, et viimastel jääks sissetulek alles;
• uute töökohtade loomist, eriti haavatavas olukorras inimestele;
• noorte tööhõivemeetmeid;
• haridust ja koolitust;
• oskuste arendamist, eriti rohepöörde ja digiülemineku toetamiseks;
• meetmeid, mis parandavad ligipääsu sotsiaal- ja tervishoiuteenustele, sh laste jaoks.

Komisjon tegi ka ettepaneku, et liikmesriigid võiksid täiendada REACT-EU raames enim puudust kannatavate isikute Euroopa abifondi (FEAD) lisavahenditega kuni 2022. aastani. See annab lisavahendid toidu ja põhilise materiaalse abi ning kaasnevate meetmete ja sotsiaalse kaasatuse erimeetmete jaoks. See tagab, et peamiste kriisiparandusmeetmete ja enim puudust kannatavate inimeste toe rahastamist saab jätkata katkestusteta.

Nende rahaliste vahendite kasutamisel peaksid liikmesriigid nõuetekohaselt edendama soolist võrdõiguslikkust, mis on sotsiaalfonde käsitlevate õigusaktide läbiv põhimõte.

Pikaajaline reageerimine: Euroopa Sotsiaalfond+ tugevdamise ettepanek

Täna vastu võetud uute ELi pikaajalise eelarve 2021–2027 ettepanekute raames tegi komisjon ettepaneku oluliste muudatuste tegemiseks Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ettepanekusse.

• Muudetud ettepanek hõlmab noorte tööhõive tugevdatud toetamist. Liikmesriigid, kus on liidu keskmisest suurem 15‑29aastaste mittetöötavate ja mitteõppivate inimeste arv, peaksid investeerima vähemalt 15% (algses ESF+ ettepanekus 10%) oma ESF+ vahenditest noorte toetamiseks suunatud meetmetesse.
• ESF+ aitab ka tegeleda laste vaesusega. Koroonaviiruse pandeemia järel ei tohi ükski laps hätta jääda. Muudetud ESF+ ettepaneku kohaselt peavad kõik liikmesriigid eraldama vähemalt 5% oma ESF+ vahenditest laste vaesust vähendavate meetmete võtmiseks.
• Lisaks annab ESF+ tugeva panuse rohepöördesse ja digiüleminekusse, suunates investeeringuid oskuste omandamise võimalustesse, et töötajad tuleksid hästi toime kliimaneutraalses, digitaalsemas ja kaasavamas ühiskonnas.
• Et olla edaspidi hädaolukordadeks paremini ette valmistatud, hõlmab ESF+ kriisireageerimise mehhanismi. See tagab, et erandjuhtudel saab komisjon seda kohandada sellistele sündmustele reageerimiseks, muutes vajaduse korral kiiresti liikmesriikide rahastamiseeskirju.

Tugevdatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) toetab töötajaid, kes on kaotanud töö suurte ümberkorralduste tagajärjel, rahastades sihtotstarbelist väljaõpet ja muud tuge nende tööturule naasmiseks. Arvestades nõudluse eeldatavat suurenemist pärast koroonaviiruse pandeemiat, teeb komisjon ettepaneku suurendada iga-aastast rahastust alates 2021. aastast 386 miljoni euroni.

Lisavahendid tööhõive ja sotsiaalsete eesmärkide toetamiseks

Lisaks investeerivad paljud muud fondid märkimisväärselt sotsiaalsete ja tööhõive eesmärkide toetamisse.

Uue taastus- ja vastupidavusrahastu eelarve on 560 miljardit eurot, mida liikmesriigid saavad kasutada sotsiaalsete investeeringute ja reformide toetamiseks toetuste ja laenude kaudu. Rahastu on seotud Euroopa poolaasta juhistega, mis tuginevad Euroopa sotsiaalõiguste sambale. Seega aitab rahastu liikmesriikidel lahendada struktuurilisi majandus- ja sotsiaalprobleeme, eriti sotsiaal-, tööhõive-, oskuste ja haridusvaldkonnas.

Komisjon tegi ettepaneku eraldada õiglase ülemineku fondile märkimisväärselt lisaraha, suurendades selle kogumahtu 40 miljardi euroni. Rahastust kasutatakse kliimaneutraalsusele ülemineku sotsiaal-majanduslike mõjude leevendamiseks enim mõjutatud piirkondades, toetades näiteks töötajate ümberõpet.

InvestEU saab samuti suurenenud ressurssidest kasu, et toetada ettevõtjate sotsiaalset taristut või mikrolaene, eriti sotsiaalmajanduse valdkonnas. InvestEU kogueelarve ettepanek on 32 miljardit eurot.

Erasmus, mille eelarve eelnõu on kokku 25 miljardit eurot, investeerib noortesse, pakkudes neile võimalusi omandada uusi kogemusi välismaal. Samuti pakub see üliolulist rahastamist oskuste ning kutsehariduse ja -õppe valdkonnas (VET).