Tarbijaohutuse komitee aseesimees ning nanomaterjalide kasutamist kosmeetikatoodetes käsitleva töörühma esimees dr Qasim Chaudhry

Hiljuti palus Euroopa Komisjon oma sõltumatul tarbijaohutuse komiteel esitada arvamuse järgmiste nanokujul esinevate materjalide ohutuse kohta: ränidioksiid, hüdraaditud ränidioksiid ning silüülitud pinnaga ränidioksiidid, nagu ränisilülaat ja ränidimetüülsilülaat. Neid nanomaterjale kasutatakse juuste, naha, huulte, näo ja küünte jaoks mõeldud pealejäetavates ning mahapestavates kosmeetikatoodetes.

Komisjon pöördub tarbijaohutuse komitee poole, kui toiduks mittekasutatavate toodete, sealhulgas kosmeetikatoodete ja nende koostisainete puhul võib esineda tervise- ja ohutusriske. Igasugune nanomaterjalide kasutus kosmeetikatoodetes on ELis reguleeritud ning kõik kosmeetikaettevõtjad peavad teavitama komisjoni kuus kuud enne iga nanomaterjale sisaldava toote turulelaskmist.

Komisjon võib paluda tarbijaohutuse komiteelt riskihindamist käsitleva teadusliku arvamuse esitamist, kui talle on teatatud konkreetsest koostisosast, mille puhul kahtlustatakse võimalikku mõju tervisele ning mille kohta ei ole riske veel piisavalt hinnatud. 

Siinkohal oli tõepoolest tegemist just sellise juhtumiga – komisjonile teatati 172 korral toodetest, mis sisaldasid nanokujul ühte või mitut nimetatud neljast ränitüübist. 

Oma volituste kohaselt uuris tarbijaohutuse komitee ettevõtjate esitatud andmeid ja vastavasisulisi inglise keeles avaldatud teadusuuringuid. Pärast põhjalikku uurimist jõudis tarbijaohutuse komitee 2015. aasta märtsis internetis avaldatud arvamuses järeldusele, et puuduvad tõendid selle kohta, et nanokujul ränidioksiid võiks tungida läbi naha või olla toksiline, kuid sama oluline on ka märkida, et ei leitud piisavalt tõendeid selle võimaluse usaldusväärseks välistamiseks.  

Neid tooteid ei saa pidada ohtlikuks või ohutuks enne, kui on saadud rohkem nanospetsiifilisi andmeid, eelkõige nende nelja kosmeetikatoodetes kasutamiseks mõeldud ränitüübi läbi naha tungimise (eriti lõikehaavade või nahavigastuste korral) ning nende võimaliku süsteemse toksilisuse kohta. 

Lisaks sellele viitavad mõned uuringud muud tüüpi kui kosmeetikatoodetes kasutatava nanokujul ränidioksiidi genotoksilisele toimele. Seepärast on vaja täiendavaid uuringuid, et välistada kosmeetikatoodetes kasutatavate nanokujul ränidioksiiditüüpide sarnane toime raku tasandil.

Tarbijad võivad olla kindlad, et Euroopa Komisjon kaitseb valvsalt nende tervist ja peab sammu uute arengutega tarbekaupades kasutatavate keemiliste või nanomaterjalist koostisosade alal. Uute tõendite ilmnedes vaatab tarbijaohutuse komitee nanokujul esineva ränidioksiidi ohutuse küsimused uuesti läbi ja avaldab oma arvamuse.

http://ec.europa.eu/dgs/health_food-safety/dyna/enews/enews.cfm?al_id=1594

Tuginedes uuele teabele, palus komisjon tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomiteel ajakohastada varasemaid arvamusi elektromagnetväljadega kokkupuute kohta.

Kokkupuude elektromagnetväljadega on teema, mis inimestele huvi pakub ja neid mõjutab, sest sõltuvalt meie elustiilist ning sellest, kus me elame ja töötame, puutume me kõik sellega oma igapäevaelus suuremal või vähemal määral kokku. Oma roll on ka erinevatel sagedustel. Need sagedused ulatuvad ülimadalatest (nt elektriliinid ja jõutrafod) keskmisteni (induktsioonplaadid ja muud kodumasinad) ning raadiospektrini (mobiiltelefonid ja muud elektroonikaseadmed). 

Eksperdid vaatasid kriitiliselt läbi kõige olulisemad teadusuuringud elektromagnetväljadega kokkupuute ja tervise teemadel, mis on avaldatud pärast 2009. aastast pärinevat viimast arvamust. Nad esitasid oma märkused uues arvamuses elektromagnetväljadega kokkupuutest tulenevate võimalike tervisemõjude kohta, mis avaldati 27. jaanuaril 2015. Analüüsiti rohkem kui 700 pärast 2009. aastat tehtud teadusuuringut. Üldiselt on järeldused julgustavad: praeguste teadusuuringute tulemused näitavad, et ilmne kahjulik mõju tervisele puudub, kui kokkupuude jääb allapoole ELi õigusaktides sätestatud soovituslikke tasemeid.

Siiski on keskmise sageduse puhul oluliseks kokkupuuteallikaks induktsioonplaadid, mis on viimastel aastatel populaarseks muutunud. Need plaadid võivad põhjustada kasutajate kokkupuute magnetväljadega tasemel, mis ületab kokkupuudet käsitlevates suunistes esitatud soovituslikke tasemeid.

Raadiosagedusvahemike ja vähktõppe haigestumise riski kohta väidetakse arvamuses, et tõendid pahaloomulisse ajukasvajasse (glioomi) haigestumise suurenenud riski kohta muutusid nõrgemaks. Samal ajal tuleks täiendavalt uurida seost kõrvakasvajatega (akustiline neuroom). Uuringute käigus, mis hõlmasid lapseeas vähktõppe haigestumise ning ringhäälingusaatjatega kokkupuute vahelisi seoseid, selliseid seoseid ei tuvastatud.

Mõned epidemioloogilised uuringud näitavad, et kokkupuute puhul ülimadalate sagedusväljadega suureneb lapseeas leukeemiasse haigestumise risk. Siiski ei ole kindlaks tehtud ühtegi vastavat mehhanismi ning ka katseuuringud ei toeta neid järeldusi, mis koos epidemioloogiliste uuringute puudulikkusega takistab põhjusliku tõlgenduse leidmist.

Uute uuringute raames ei leitud kahjulikku mõju tervisele seoses paljunemisvõimega ega mingeid sümptomeid, mis võivad olla tingitud kokkupuutest elektromagnetväljadega. Hiljutised uuringud ei kinnitanud varem levinud arvamust elektromagnetväljade ja Alzheimeri tõppe haigestumise suurenenud riski kohta.

Seda arvesse võttes tekitab siiski veel muret mitme allika kokkupuutel tekkiv akumuleeruv kiiritus.  Tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee on välja töötanud prioriteetsed soovitused teadusuuringuteks, katsete väljatöötamise metoodilised juhised ning miinimumnõuded, et tagada riskihindamiseks vajalike andmete kvaliteet ja kasutuskõlblikkus. Need kõik on ta esitanud oma arvamuses.

http://ec.europa.eu/dgs/health_food-safety/dyna/enews/enews.cfm?al_id=1581

Bisfenool A (BPA) on kasutusel plastifikaatorina – seda kasutatakse plasttoodetes, et muuta need elastsemaks. Inimestel on bisfenool A-ga palju kokkupuuteid. Peamiselt toimub see toidupakendite kaudu ning vastavad kokkupuutetasemed ja nende võimalik mõju on teadusringkondades laialdaselt levinud aruteluteema.

Bisfenool A on kasutusel ka meditsiiniseadmetes (nt kateetrid ja implantaadid) ning teatavates hambaraviseadmetes. Euroopa Komisjon palus tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomiteel analüüsida niisugusest kasutusest tingitud võimalikke terviseohte.

Enamiku kõnealuste kasutusviiside (sh hambaravi) puhul ei leitud, et inimeste kokkupuutetasemed bisfenool A-ga kutsuksid esile kahjulikku mõju, sest need ei ületa lubatavat päevadoosi, mis on 4 μg kehamassi kg kohta. Lisaks sellele on kokkupuude bisfenool A-ga meditsiiniseadmete kaudu lühiajaline, kuid lubatava päevadoosi puhul eeldatakse pidevat igapäevast kokkupuudet.

Kõige ulatuslikum eeldatav kokkupuude bisfenool A-ga leiab aset pikaajaliste meditsiiniliste protseduuride ajal, eriti intensiivraviosakondades viibivate vastsündinute, pikaajalistes meditsiinilistes protseduurides osalevate imikute ning dialüüsipatsientide puhul. Olemasolevate andmete alusel on tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee jõudnud järeldusele, et selliste juhtumite puhul on bisfenool A kahjulik mõju võimalik, sest kokkupuutetasemed ületavad kontrollväärtusi ning asjaomased elanikkonnarühmad võivad olla eriti haavatavad.  

Samuti tuleks arvesse võtta meditsiiniseadmetest saadavat kasu: näiteks sõltub neist sageli enneaegsete imikute ellujäämisvõimalus. Bisfenool A asendamist neis toodetes tuleks kõrvutada nende ravitõhususega ning võimaluse korral ka alternatiivsete materjalide toksikoloogiliste omadustega.

http://ec.europa.eu/dgs/health_food-safety/dyna/enews/enews.cfm?al_id=1580

Vastuseks Euroopa Komisjoni soovile ajakohastada arvamust hambaamalgaami kohta, avaldas sõltumatu tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee hiljuti arvamuse, mis käsitleb hambaamalgaami ja alternatiivsete hambataastematerjalide ohutust patsientide ja kasutajate jaoks.

Hambaamalgaam on nn hõbetäidis, mis on valmistatud eri metallide, sh elavhõbeda sulamist. On tekkinud kahtlused, et erituvad elavhõbedaaurud võivad kujutada endast ohtu tervisele.

Praegused teadusuuringud ei ole neid kahtlusi siiski kinnitanud. Olemasolevaid teaduslikke tõendeid uurides leidis tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee, et hambaamalgaam ega alternatiivsed materjalid ei ole tavapärase kasutamise tingimustes elanikkonna tervisele kahjulikud.

Kuigi alternatiivsed täidised on uute täidiste hulgas jätkuvalt üks võimalikke valikuid, ei soovitata juba paigas olevat hambaamalgaami nendega asendada, kui patsiendil ei ole selle vastu tekkinud just allergilist reaktsiooni, sest amalgaami eemaldamisel on patsientide kokkupuude elavhõbedaga veelgi suurem kui selle paigale jätmisel. 

Materjali valikul peavad patsiendid ja hambaarstid arvesse võtma järgmisi tegureid: kas täidis on mõeldud piima- või jäävhambale, millise asukohaga hamba jaoks täidis on ette nähtud ning kas patsient on elavhõbeda või muude taastematerjalide suhtes allergiline.  Nagu mis tahes muu meditsiinilise ja farmatseutilise sekkumise puhul, tuleks rasedate naiste puhul hammaste taastematerjali kasutamise kaalumisel lähtuda ettevaatlikkusest.

http://ec.europa.eu/dgs/health_food-safety/dyna/enews/enews.cfm?al_id=1591

Hiljutised uuringud on näidanud, et kroom (VI) omastamine joogivee kaudu võib katseloomade seedekulglas esile kutsuda erinevaid vähktõve liike. Praegu ei saa välistada, et kroom (VI) võib suukaudse omastamise korral ka inimestel vähktõbe põhjustada. Seepärast vähendati kroom (VI) puhul virtuaalset ohutut annust. Paljud tööstustooted, sealhulgas laste mänguasjad, sisaldavad kroom (VI). ELi mänguasjade ohutuse direktiivis on sätestatud range piirang konkreetsete keemiliste ühendite maksimaalsele kogusele, mis võib mänguasjalt lapsele üle kanduda. Seda nimetatakse migratsiooni piirnormiks ning see kehtib kõigi ELis müüdavate mänguasjade puhul. 

Euroopa Komisjon palus oma sõltumatul tervise ja keskkonnariskide teaduskomiteel vaadata läbi viimased uuringud ning esitada oma arvamus mänguasjades sisalduva kroom (VI) kohta. Oma järeldustes avaldas tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee arvamust, et kooskõlas virtuaalse ohutu annuse hiljutise vähendamisega tuleks mänguasjades sisalduva kroom (VI) migratsiooni piirnormid läbi vaadata. Selleks et arvesse võtta kroom (VI) omastamist muudest allikatest (nt joogiveest ja keskkonnast), soovitab tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee vähendada igasugust täiendavat kokkupuudet kroom (VI)-ga mänguasjade puhul madalaimale võimalikule tasemele. Selle saavutamiseks tuleks kasutada parimaid olemasolevaid tehnoloogiaid.

http://ec.europa.eu/dgs/health_food-safety/dyna/enews/enews.cfm?al_id=1566