Dr Peter Liese, Euroopa Rahvapartei koordinaator – keskkond, rahvatervis ja toiduohutus
Euroopas varustavad enam kui 2000 ettevõtet haiglaid ja arste kudede ja rakkudega, et aidata ravida erinevaid patoloogiaid. Nendeks on muu hulgas leukeemia, põletushaavad, viljatus, südamepuudulikkus või nägemise kaotamine. Pidevad uuendused selles kiiresti arenevas sektoris võimaldavad patisentidele pakkuda rohkem ja paremaid ravivõimalusi. Koed ja rakud on lähtematerjaliks ka paljudele uudsetele ravimitele.
Euroopa Liidu roll kõnealuses olulises valdkonnas on tagada, et patsiendid saaksid tugineda kõrgetele kvaliteedi- ja ohutusstandarditele, mida kohaldataks kogu ELis. 2004. aastast pärinevates algsetes õigusaktides kutsutakse eelkõige üles doonorite põhjalikule skriinimisele, kõigi doonorelementide testimisele ning kudede ja rakkude käitlemisel/töötlemisel kõrgete standardite rakendamisele. Viimase kümne aasta jooksul on Euroopa Komisjon täiendanud algseid õigusakte uute eeskirjade ja suunistega.
Aprillis võttis komisjon vastu kaks uut direktiivi, mis peaksid olema väga teretulnud. Neist esimese eesmärk on tagada, et kolmandatest riikidest imporditud koed ja rakud vastaksid samadele kvaliteedi- ja ohutusnõuetele, mis on kehtestatud EList pärinevate kudede ja rakkude suhtes. Teine direktiiv parandab elementide jälgimist kogu Euroopas, alates doonorist kuni selle saajani. Uus kodeerimissüsteem võimaldab osapooltel ja asutustel üksteist hoiatada ning võtta vajadusel parandusmeetmeid.
Biotehnoloogia sektoris toimuvad praegu märkimisväärsed muutused. Need muutused toovad kaasa mitmeid probleeme/küsimusi. Eelkõige kerkib esile küsimus, kas praegune õiguslik raamistik on endiselt asjakohane. Samuti tõstetakse esile mitmeid eetilisi küsimusi, näiteks kuidas peetakse ELis kinni asjakohasest mittemüümise põhimõttest. Minu arvates on aeg terviklikul ja kõikehõlmaval moel vaadata läbi õiguslik raamistik (eelkõige seoses kudede ja rakkude ning uudsete ravimitega).
