Eesti - Perehüvitised

Peatükk räägib sellest, mida peate teadma perehüvitistest Eestis.

Lapsetoetusele on õigus Eesti alalisel elanikul ja Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel elaval välismaalasel.

Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus hüvitisele, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse või Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses, viibides Eestis vähemalt 183 päeva aastas.

Kui terve pere lahkub Eestist, peab ta sellest teavitama Sotsiaalkindlustusametit ja perele lõpetatakse lapsetoetuse maksmine Eestist ning toetuste maksmise võtab üle uus elukohariik vastavalt oma õigusaktidele. Toetuste saamiseks uues elukohariigis tuleb pöörduda sealse pädeva asutuse poole.

Täpsemalt saate lugeda siit: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/rahvusvaheline-pere#Pereh%C3%BCvitiste%20maksmise%20reeglid%20Euroopa%20Liidus

Selles peatükis käsitleme järgmisi teemasid:

lapsetoetus;
sünnitoetus;
lapsendamistoetus;
lapsehooldustasu;
üksikvanema lapse toetus;
eestkostetava lapse toetus;
lasterikka pere toetus;
kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus
vanemapension;
riigipoolne sotsiaalmaksu maksmine lapsi kasvatavate isikute eest.

Millal saan taotleda?

Lapsetoetust makstakse lapse sündimisest kuni lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab jooksval õppeaastal 19-aastaseks, siis makstakse toetust õppeaasta lõpuni.

Teil on õigus ka üksikvanema lapse toetusele, kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud andmetes puudub kanne isa kohta või kui vanem on tunnistatud tagaotsitavaks.

Kui lapsetoetuse õigust omav laps on jäänud vanemliku hoolitsuseta ning tema üle on seatud eestkoste, on tal õigus eestkostetava lapse toetusele.

Riik maksab peretoetusi kõigile lastele sünnist kuni 19. eluaastani.

Lisaks vanemahüvitisele ja peretoetustele toetab riik ühte lapsevanemat lapse sünnist kuni 3-aastaseks saamiseni vanemapensioni ehk täiendavate sissemaksetega pensioni II sambasse.

Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstavad toetused (sünnitoetus, lapsendamistoetus, lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, eestkostetava lapse toetus, lasterikka pere toetus).

Elatisabi on riigi poolt makstav toetus lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust.

Millistele tingimustele pean vastama?

Lapsetoetust makstakse ühele vanemale kord kuus.

Kindlasti tuleks Sotsiaalkindlustusametit teavitada kui:

lapse kasvatamise eest saadakse peretoetusi mõnes teises riigis;
eestkoste lõpeb;
üksikvanema lapse toetust saava lapse isadus tuvastatakse;
üksikvanema lapse toetust saav laps lapsendatakse;
laps viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses;
kui toetust saava isiku elus toimuvad muutused, mis võivad mõjutada toetuse saamist.

Sünnitoetus on ühekordne toetus lapse sünni puhul.

Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

Last hooldavale lapsevanemale makstakse algul vanemahüvitist ja pärast vanemahüvitise perioodi lõppu lapsehooldustasu. See on igakuine toetus ühele kuni kolmeaastast last kasvatavale vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule ning ühele vanemale iga kolme- kuni kaheksa-aastase peres kasvava lapse kohta. Pärast 1. septembrit 2019 sündinud laste eest toetust ei maksta.

Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse juhul, kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud andmetes puudub kanne isa kohta või kui vanem on tunnistatud tagaotsitavaks.

Lasterikka pere toetus on igakuiselt makstav riiklik peretoetus, mida makstakse vanemale, eestkostjale või hooldajale, kes kasvatab vähemalt kolme lapsetoetust saavat last.

Sotsiaalkindlustusameti kaudu makstakse sotsiaalmaksu ühe Eestis elava ning alla 3-aastast Eestis elavat last kasvatava vanema, eestkostja või hooldaja eest, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, või isiku eest, kes kasutab vanema asemel lapsehoolduspuhkust ning kes kasvatab Eestis alla 3-aastast last; ühe Eestis elava mittetöötava vanema eest, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane; kindlustatud isiku ülalpeetava abikaasa eest, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last ning kelle eest riik ei maksa sotsiaalmaksu eelmistes punktides nimetatud alusel; ühe Eestis elava vanema, eestkostja või hooldaja eest, kellega on sõlmitud perekonnas hooldamise leping ja kes kasvatab Eestis seitset või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last.

Vanemapension: 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest saab kohustusliku kogumispensioniga liitunud lapsevanem taotleda täiendavate sissemaksete tegemist II pensionisambasse. Õigus sissemaksetele tekib ainult ühele lapsevanematest alates lapse sünnist ning kestab kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Millele mul on õigus ja kuidas saan taotleda?

Lapsetoetus (makstakse lapse 19-aastaseks saamiseni ning 19-aastaseks saamisel õppeaasta lõpuni):
esimesele ja teisele lapsele: 80 EUR
alates kolmandast lapsest: 100 EUR
Lapse sünnitoetus (ühekordne)	Toetuse suurus eurodes
Iga lapse kohta, kui sünnib üks laps või kaksikud	320
Iga lapse kohta, kui sünnivad kolmikud või suurem arv mitmikuid	1000

Lapsehooldustasu

38,36 eurot kuus iga kuni kolmeaastase lapse kohta, kui vanem kasvatab kuni kolmeaastast last.

19,18 eurot kuus iga kuni kaheksa-aastase lapse kohta, kui vanem kasvatab lisaks kuni kolmeaastasele lapsele ka kolme- kuni kaheksa-aastast last.

19,18 eurot kuus iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta, kui vanem kasvatab kolme või rohkema lapsega peres kolme või enamat lapsetoetust saavat last.

Lapsehooldustasu ei maksta enam alates 1. septembrist 2019 sündinud laste eest. Enne seda kuupäeva sündinud laste eest makstakse toetust kuni toetuse õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024. Toetuse liik	Toetuse suurus eurodes
Üksikvanema lapse toetus kuus (makstakse, kui lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluste alusel või kui teine vanem on tunnistatud tagaotsitavaks)	80
Eestkostetava lapse toetus kuus	240
Lasterikka pere toetus kuus (makstakse perele, kus kasvab 3 või enam lapsetoetusele õigust omavat last, ühele vanemale kord kuus)	650-850
Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus (makstakse automaatselt kuni laste 18-kuuseks saamiseni)	1000
Lapsendamistoetus (ühekordne)	320

Vanemapension

Riik maksab ühele vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale II sambasse 4% riiklikult keskmiselt töötasult iga lapse kohta. Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda sissemaksete tegemist mitmel inimesel, lepivad nad kokku, kes sissemaksete õigust kasutab.

Taotluse vormi saab sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest või sotsiaalkindlustusameti kodulehelt. Taotluse võite saata e-postiga digiallkirjastatult (info@sotsiaalkindlustusamet.ee), saata postiga (piirkondlikku klienditeenindusse) või viia Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse (saab täita ka kohapeal).

Taotlemiseks esitage toetuse õiguse tekkimisest alates 6 kuu jooksul vajalikud dokumendid. Kui taotlete toetust hiljem, määratakse igakuine toetus tagantjärele, aga mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelnenud 6 kuu eest.

Terminite selgitus

Eestkoste seatakse lapse hooldamiseks ja kasvatamiseks ning eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui varahooldusõigus.

Eestkoste seab kohus lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanemate hooldusõigust on piiratud/peatatud või kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

https://www.sm.ee/et/asendus-ja-jarelhooldus.

Hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu ning kelle suhtes ei ole hooldajal perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Perekonnas hooldamine toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

Hooldamise leping sõlmitakse üldjuhul siis, kui last ei ole võimalik lapsendada või talle eestkostjat määrata.

https://www.sm.ee/et/asendus-ja-jarelhooldus.

Millised dokumendid tuleb esitada?

Lapsetoetuste taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse ja esitada:

Vormikohane avaldus;
Taotleja pass või isikutunnistus (ID-kaart);
Dokument vanema tagaotsitavaks kuulutamise kohta (üksikvanema lapse toetuse taotlemisel);
Eestkostjaks määramise määrus või perekonnas hooldamise leping (eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse taotlemisel);
Toetuste taotlemisel esitatakse originaaldokumendid.

Peretoetuste taotlemise avalduse saab esitada ka elektrooniliselt riigiportaali kaudu:

https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/perekond_1/vanemahuvitise_peretoetuste_ja_kogumispensioni_sissemaksete_taotlemine.

Ning peretoetuste taotlemiseks:

vormikohane avaldus ja taotleja pass või isikutunnistus (ID-kaart);
tööandja tõend, millele on märgitud lapsehoolduspuhkuse kestus ja lapse nimi (lapsehooldustasu taotlemisel, kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel või lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel mõni teine isik);
lapsendamise määrus (lapsendamistoetuse taotlemisel);
dokument vanema tagaotsitavaks kuulutamise kohta (üksikvanema lapse toetuse taotlemisel);
eestkostjaks määramise määrus või perekonnas hooldamise leping (eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse taotlemisel);
hoolekandeasutuse või erivajadustega laste kooli tõend (elluastumistoetuse taotlemisel).

Toetuste taotlemisel esitatakse originaaldokumendid.

Peretoetuste taotlemise avalduse saab esitada ka elektrooniliselt riigiportaali kaudu

https://www.eesti.ee/eng/topics/citizen/perekond/riigi_rahaline_abi_lastega_peredele/pere_ja_lastetoetused.

Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest (klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt).