Eesti - Vanemahüvitis
Peatükk räägib sellest, mida peab teadma vanemahüvitise taotlemisest Eestis.
Vanemahüvitise suuruse arvutamine, kui hüvitise taotleja on hüvitisele õiguse tekkimisele eelneval kalendriaastal töötanud Euroopa Liidu riigis, Norras, Liechtensteinis, Islandil või Šveitsis, toimub vastavalt Euroopa Liidu määrusele 883/04.
Määruse kohaselt arvestatakse eelnimetatud riikides töötatud aega samaväärselt, nagu inimene oleks töötanud Eestis, st eelmisel kalendriaastal Eestis makstud sotsiaalmaks loetakse makstuks ka teistes riikides töötamise ajal. Teises riigis reaalselt teenitud tulu hüvitise suuruse arvutamisel arvesse ei võeta.
Kui lapsevanem töötas eelmisel kalendriaastal teises ELi riigis ning Eestis tal tulu puudus, määratakse vanemahüvitis alampalga suuruses.
Erandina rakendatakse soodsamat kohtlemist emale, kes eelmisel kalendriaastal töötas ainult teises ELi riigis, kuid vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastal töötas Eestis ning jäi Eestis rasedus- ja sünnituspuhkusele. Sel juhul loetakse teises riigis saadud töötasuks sama aasta keskmine tulu Eestis.
Millal saan taotleda?
Kui otsustate lapsi saada, võib teil olla õigus:
- rasedus- ja sünnituspuhkusele;
- sünnitoetusele;
- lapsehoolduspuhkusele;
- vanemahüvitisele.
Õigus saada vanemahüvitist on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane.
Juhul, kui eespool nimetatud isikul on elukoht mitmes riigis, omab ta õigust vanemahüvitisele, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse või Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses. Nimetatud seaduste kohaselt on tingimuseks Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aastas.
Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 30 päeva vanuseks. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist sellele vanemale. Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem. Samuti on vanematel õigus ühiselt kasutada jagatud vanemahüvitist kuni 60 kalendripäeva.
Õigus lapsehoolduspuhkusele on lapse emal või isal või lapse tegelikul hooldajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust võib kasutada kas ühes osas või vahepeal tööle minna ja seejärel uuesti lapsehoolduspuhkusele jääda enne lapse kolmeaastaseks saamist.
Millistele tingimustele pean vastama?
Vanemad võivad valida, kumb neist vanemahüvitist saab, kuid isal on õigus hüvitisele alles siis, kui laps on saanud 30 päeva vanuseks. Vanemahüvitise saaja vahetamise korral peab vanem, kes soovib hüvitist saada, esitama taotluse ja hetkel hüvitist saav vanem peab andma oma nõusoleku.
Mõlemad taotlused saab esitada riigiportaalis eesti.ee: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/perekond_1/
vanemahuvitise_peretoetuste_ja_kogumispensioni_sissemaksete_taotlemine.
Vanemahüvitis arvutatakse iga taotleja jaoks sama perioodi põhjal tema eelnevate sissetulekute alusel.
Perehüvitisi ja ka vanemahüvitist makstakse samale hüvitise saajale. Kui hüvitise saajat vahetatakse ja hüvitist hakkab saama teine vanem, alustatakse väljamakse tegemist uuele hüvitise saajale alates järgmisest kuust pärast taotluse esitamist.
Vanemahüvitise saamise ajal tohib vanem töötada või saada töötasu. Kui teie ühes kuus saadud tulu on suurem kui pool vanemahüvitise maksimaalsest suurusest (2023. a 4291,29 eurot), vähendatakse teie vanemahüvitist. Tulu hulka loetakse kõik tööandja poolt ühel kuul väljamakstud summad, sh preemia, puhkusetasu, tööandja poolt makstud toetus jms.
Kui teate, et hakkate saama suuremat brutotulu kui 4291,29 eurot, teatage e-posti teel (info@sotsiaalkindlustusamet.ee) oma brutotöötasu suurus. Sellisel juhul vähendab Sotsiaalkindlustusamet teie vanemahüvitist vastavalt valemile: vanemahüvitis – [(brutotulu – 4291,29 eurot) : 2] = vähendatud vanemahüvitis.
Kui vähendatud vanemahüvitis on väiksem kui hüvitise minimaalne määr, makstakse teile minimaalset hüvitist, mis 2022. aastal on 654 eurot.
Kui järgmine laps sünnib 3 aasta jooksul ning arvutatud vanemahüvitis järgmise lapse kohta on väiksem kui eelmise lapse kohta, määratakse hüvitis varasemate tulude alusel.
Millele mul on õigus ja kuidas saan taotleda?
Töötaval emal on õigus saada sünnitushüvitist kuni 100 järjestikust kalendripäeva: kuni 70 kalendripäeva enne lapse oodatavat sünnikuupäeva ja 30 päeva pärast sündi. Sotsiaalkindlustusamet maksab hüvitist 100% ulatuses töötasust.
Mitteaktiivne (mittetöötav) ema saab ema vanemahüvitist 30 järjestikuse kalendripäeva eest alates lapse sünnist.
Vanemahüvitis arvutatakse raseduse algusele eelnenud kalendriaasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi (9 kuud).
Tuluna arvestatakse töist Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui sotsiaalmaksu on inimese eest maksnud riik, siis seda ei arvestata töise tuluna. Samuti ei arvestata välisriikides teenitud tulu, millelt pole Eestis sotsiaalmaksu makstud.
Aastatulu jagatakse 12 kuuga, kuid 12 kuust lahutatakse eelnevalt päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel. Jagatis ongi vanemahüvitise suurus.
Kui vanem ei töötanud hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal, siis makstakse vanemahüvitist hüvitise määras, mis 2023. aastal on 654 eurot.
Kui vanem nimetatud aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, makstakse vanemahüvitist töötasu alammäära suuruses. 2023. aastal on töötasu alammäär 725 eurot.
Vanemahüvitise ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk. 2023. aastal on vanemahüvitise ülempiiriks 4291,29 eurot.
Aasta vahetudes juba määratud vanemahüvitise suurus ei muutu. Erandina, kui vanemahüvitise suuruseks on töötasu alammäär ning 1. jaanuarist Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär tõuseb, jätkatakse vanemahüvitise maksmist uue töötasu alammäära suuruses.
Vanemahüvitise maksmise ajal ei maksta vanemale lapsehooldustasu ühegi lapse kohta peres. Lapsetoetust ja teisi peretoetusi makstakse koos vanemahüvitisega.
Vanemahüvitise taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse, kuhu esitatakse avaldus. Kaasa tuleb võtta pass või ID-kaart.
Vanemahüvitist saab taotleda elektrooniliselt kodanikuportaali kaudu.
Uus sünnituspuhkus lapsehoolduspuhkuse ajal
Lapsehoolduspuhkusel viibiv naine, kes soovib võtta uut sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peab lapsehoolduspuhkuse katkestama. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks vähemalt 14-päevase etteteatamisega (kui poolte vahel pole kokku lepitud teisiti).
Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Avaldus tuleb tööandjale esitada enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga (vähemalt 15-30 päeva varem), et tööandja ja haigekassa jõuaksid kindlustuse õigeaegselt vormistada.
Millised dokumendid tuleb esitada?
Vanemahüvitise saamiseks tuleb hüvitise taotlejal esitada Sotsiaalkindlustusametile avaldus ja isikut tõendav dokument.
Kui hüvitise taotleja on lapsehoolduspuhkusel, tuleb täiendavalt esitada tööandja tõend, millele on märgitud lapsehoolduspuhkuse kestvus ja lapse nimi.
Avalduse võib esitada isiklikult Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse või saata posti teel. Samuti saab avalduse esitada elektrooniliselt riigiportaali kaudu.
Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest (klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt).
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/iseteenindus/blanketid#Pereh%C3%BCvitiste%20blanketid.
Tundke oma õigusi
Euroopa Komisjoni trükised ja veebileht
Kelle poole pöörduda?
Sotsiaalkindlustusametil on 17 klienditeenindust üle Eesti, kes võtavad vastu avaldusi ja taotlusi nii kohapeal kui ka posti teel.
Sotsiaalkindlustusametisse saab pöörduda ka telefoni teel.
Info telefonil 16106 (Eestist helistades) või +372 612 1360 igal tööpäeval 9.00-17.00 ja Sotsiaalkindlustusameti büroode üldtelefonidel (vt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/ska-klienditeenindused).
Klientide vastuvõtt piirkondlikes büroodes igal tööpäeval (vt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/ska-klienditeenindused).
Elektrooniliselt esitatud taotlused tuleb digitaalselt allkirjastada.