Peatükk räägib sellest, millised on puuetega inimestele mõeldud hüvitised ja toetused Eesti Vabariigis. Puuetega inimestele mõeldud toetused on järgmised:

• puudega lapse toetus;
• puudega tööealise inimese toetus;
• puudega vanaduspensioniealise inimese toetus;
• puudega vanema toetus;
• õppetoetus;
• täienduskoolitustoetus.

Kõigi toetuste kohta leiab täpsemat teavet Eesti Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/en

Millal saan taotleda?

Riik maksab puudega inimestele sotsiaaltoetusi, kui puudega inimesel on oma puude tõttu lisakulutusi, näiteks on vaja abivahendeid, hooldust, rehabilitatsiooni või on lisakulutused seotud transpordi, töötamise või õppimisega.

Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral.

Taotlemiseks on vaja läbida ekspertiis, kus määratakse puue ja selle raskusaste. Iseseisvalt saab taotlusi esitada alates 16. eluaastast.

Millised tingimused peavad olema täidetud?

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks:

• keskmise puudega lapsele 540% sotsiaaltoetuste määrast (2023. aastal 138,08 eurot);
• raske puudega lapsele 630% sotsiaaltoetuste määrast ja sügava puudega lapsele 945% sotsiaaltoetuste määrast (2023. aastal vastavalt 161,09 eurot ja 241,64 eurot).

Toetust makstakse tööealistele puudega isikutele igakuiselt vastavalt puude tõttu tekkivatele lisakuludele, kuid mitte vähem kui 65% sotsiaaltoetuste määrast (2023. aastal 16,62 eurot) ja mitte rohkem, kui 210% sotsiaaltoetuste määrast (2023. aastal 53,70 eurot) kuus.

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks:

• keskmise puudega isikule 50% sotsiaaltoetuste määrast (2023. aastal 12,79 eurot);
• raske puudega isikule 105% sotsiaaltoetuste määrast (2023. aastal 26,85 eurot);
• sügava puudega isikule 160% sotsiaaltoetuste määrast (2023. aastal 40,91 eurot).

Puudega vanema toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastast last ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivat kuni 19-aastast last:

• kasvatavale puudega üksikvanemale;
• kasvatavale ühele puudega vanemale;
• üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale;
• üksi kasvatavale puudega eestkostjale;
• üksi kasvatavale puudega isikule, kui temaga on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping.

Puudega vanema toetuse suurus on 75% sotsiaaltoetuste määrast (2023. aastal 19,18 eurot).

Õppetoetust makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.-12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Õppetoetuse suurus on 25-100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele (2023. aastal 6,39-25,57 eurot).

Täienduskoolitustoetust makstakse töötavale puudega isikule tööalaseks ja tasemekoolituseks.

Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates (2022. aastal kuni 613,68 eurot).

Millele on mul õigus ja kuidas saan taotleda?

Puude korral on õigus igakuisele toetusele.

Taotlemiseks tuleb pöörduda Eesti Sotsiaalkindlustusameti poole.

Terminite selgitus

Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

Millised dokumendid tuleb esitada?

Toetuse liike on mitmeid, kuid alati tuleb toetuse taotlemisel esitada:

• toetuse taotlus;
• taotleja pass või ID-kaart.

Eri liiki taotluste puhul tuleb lisada erinevaid dokumente, mille kohta on rohkem informatsiooni siin:

• https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puude-tuvastamine.

Tundke oma õigusi

• https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puudega-inimesele ;
• https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/en/disability-and-welfare-services/social-rehabilitation;
• https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/erihoolekandeteenused;

• Sotsiaalkindlustusamet.

 Euroopa Komisjoni trükised ja veebileht

• http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=849&langId=en.

Kelle poole pöörduda?

Sotsiaalkindlustusametil on 17 klienditeenindust üle Eesti, kes võtavad vastu avaldusi ja taotlusi nii kohapeal kui ka posti teel.

Sotsiaalkindlustusametisse saab pöörduda ka telefoni teel.

Info telefonil 16106 igal tööpäeval 9.00-17.00 ja Sotsiaalkindlustusameti büroode üldtelefonidel (vt

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et  Klientide vastuvõtt piirkondlikes büroodes igal tööpäeval (vt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/ska-klienditeenindused).

Elektrooniliselt esitatud taotlused tuleb digitaalselt allkirjastada.