Aastatel 2014–2020 tehti tänu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidele kokku 731 miljardi euro ulatuses investeeringuid, millest 535 miljardit eurot rahastas EL. Sellega edendati kestvat sotsiaal-majanduslikku lähenemist, territoriaalset ühtekuuluvust, sotsiaalset Euroopat ning sujuvat rohe- ja digipööret.
- 31 January 2023
Seda on lähemalt tutvustatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamist käsitlevas 2022. aasta kokkuvõtvas aruandes, mille komisjon on vastu võtnud.
Aruandes esitatakse struktuuri- ja investeerimisfondide tulemused kuni 2021. aasta lõpuni:
- toetati rohkem kui 4 miljonit väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat (VKEd);
- 55,2 miljonit inimest toetati tööhõive, sotsiaalse kaasamise või haridusmeetmete kaudu;
- taastuvatest energiaallikatest tulenev energiatootmisvõimsus suurenes rohkem kui 3600 megavatt-tunni võrra aastas, seejuures üldkasutatavate hoonete aastane primaarenergia tarbimine vähenes 2,6 teravatt-tunni võrra aastas (samaväärne ligikaudu 720 000 kodumajapidamise tarbitud elektriga terve aasta jooksul);
- toetust anti 2,3 miljonile põllumajandussektori ja maapiirkondade VKE-le, et suurendada nende konkurentsivõimet ja aidata luua maapiirkondades töökohti;
- kalandus- ja vesiviljelussektoris säilitati 44 000 töökohta ja loodi üle 6000 uue töökoha.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid olid ka esmased liikmesriikide ja piirkondade toetajad, kui oli vaja tulla toime COVID-19 pandeemia ja selle majandusliku mõjuga.
Tänu ühtekuuluvuspoliitika ajutistele paindlikkusmeetmetele, mida võeti tervisealase hädaolukorra tekkides, anti liikmesriikidele võimalus jaotada kasutamata ühtekuuluvuspoliitika vahendid ümber prioriteetsetele valdkondadele, nagu tervishoid, lühendatud tööaeg ja VKEde toetamine.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde on alates pandeemia puhkemisest 2020. ja 2021. aastal kasutatud meditsiiniasutuste, teadlaste, ettevõtjate, töötajate ja haavatavate inimeste vajaduste katmiseks. Lisaks on struktuuri- ja investeerimisfondide toel olnud võimalus koolitada miljoneid väheste oskustega inimesi, kellest paljud on nüüd omandanud kvalifikatsiooni.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid olid kesksel kohal ka energiatõhususe meetmete ja taastuvate energiaallikate edendamisel, hoonete renoveerimisel ja turgude integreerimisel, mis on ELi energiajulgeoleku peamised tõukejõud. Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud liikmesriikidel ja piirkondadel võidelda energiaostuvõimetusega, vähendades samal ajal kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja luues kestlikke töökohti ehitussektoris.
Taustteave
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide iga-aastase koondaruande esitamine, mis hõlmab rakendamist aastatel 2014–2020, on nõutav määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 53 kohaselt. Selle aasta aruandes antakse ülevaade Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahalisest rakendamisest ajavahemikul 2014–2020 kuni 2021. aasta lõpuni. Rahastamisperiood 2014–2020 lõpeb nn N+3 reegli alusel 2023. aasta lõpus.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest kui ELi eelarve ühest suurimast investeerimisvahendist toetatakse Euroopa piirkondade territoriaalset, majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning nende vastupanuvõimet neid viimastel aastatel tabanud kriisile ja sellest taastumist.
Struktuuri- ja investeerimisfondide hulka kuuluvad:
- Euroopa Regionaalarengu Fond;
- Euroopa Sotsiaalfond;
- Ühtekuuluvusfond;
- Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond;
- Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide poliitilised eesmärgid on järgmised:
- teadusuuringud ja innovatsioon,
- digitehnoloogiad,
- vähese CO2 heitega majanduse toetamine,
- loodusvarade säästev majandamine,
- väikeettevõtjad;
- arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv,
- tööhõive, parem haridus ja koolitus,
- avaliku halduse institutsioonilise suutlikkuse tõhustamine,
- linnaareng ja territoriaalne koostöö (Interreg).
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid pakuvad tõelist Euroopa lisaväärtust piirkondlikku arengusse tehtavate majanduskasvu soodustavate investeeringute kaudu. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on olnud koroonaviiruse pandeemiale ja Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tagajärgedele reageerimisel esmane vahend. Neil on jätkuvalt keskne roll ELi õiglase majanduskasvu ja taastumise tagamisel.
Kaubanduse eest vastutav juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis - 31/01/2023
Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud liikmesriikidel ja piirkondadel hiljutiste kriisidega toime tulla. See on ära hoidnud erinevuste süvenemise liidus ning suurendanud majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ELis. Selle tulemused ja konkreetne kasu meie kodanikele on käesolevas aruandes selgelt välja toodud. Tähelepanuta jäetud paigad võivad muutuda meie demokraatlikes riikides n-ö lahtiseks haavaks. Meie kui eurooplaste üks põhiväärtusi on tagada, et iga isik ja paik on oluline ning et igaüks peaks saama osa meie ühisest heaolust.
Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira - 31/01/2023
Mul on hea meel näha, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid mängivad jätkuvalt olulist rolli inimeste juurdepääsul kutseõppele ja tööhõivele ning vaesusega võitlemisel. Aastate jooksul ja eelkõige praegusel COVID-19 pandeemiale järgnenud keerulisel ajal ning Venemaa põhjendamatu sissetungi tõttu Ukrainasse on see ELi toetus äärmiselt oluline, et tagada inimestele võrdne juurdepääs võimalustele.
Tööhõive ja sotsiaalõiguste volinik Nicolas Schmit - 31/01/2023
Lisateave
- 2022. aasta koondaruanne Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise kohta ning aruande lisad
- Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmeplatvorm – investeeringute edenemist käsitlev juhend
- Ühtekuuluvuspoliitika avatud andmeplatvorm
- Veebiplatvorm Kohesio
@VDombrovskis @ElisaFerreiraEC @NicolasSchmitEU @EUinmyRegion @EU_Social