Eesti - Välisriiki kolimine

Peatükk räägib sellest, mida peate teadma Eestis makstavate hüvitiste kohta juhul, kui olete omandanud kindlustusstaaži mõnes muus ELi liikmesriigis, Norras, Šveitsis, Islandil või Liechtensteinis.

Ühendkuningriigiga seoses kohaldatakse ELi ja Ühendkuningriigi vahelist väljaastumislepingut või ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingut.

Peatükk annab infot riikliku pensioni kohta ja tutvustab teie õigusi vanemahüvitisele ja töötuskindlustushüvitisele, kui olete omandanud tööstaaži väljaspool Eestit.

Millal saan taotleda?

Sotsiaalkindlustus ja Euroopa Liidu määrused

Üksnes Eestis elava ja töötava isiku sotsiaalset kindlustatust määrused ei mõjuta. Teise liikmesriiki elama ja/või töötama asudes kohalduvad aga sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsiooni reeglid. Reeglid neljale põhimõttele:

1) Võrdne kohtlemine. Igasugune diskrimineerimine on keelatud. Põhjusel, et mõnes liikmesriigis toetust taotlev isik ei ole selle riigi kodanik ega alaline elanik, ei või teda toetusest ilma jätta.

2) Korraga on kohaldatavad ühe liikmesriigi õigusaktid. Tavapäraselt on töötaja sotsiaalselt kindlustatud töökohariigis.

3) Pensionide, toetuste ja hüvitiste eksport. Näiteks Eestis teenitud pensioni makstakse ka siis, kui pensionär siirdub elama mõnda teise ELi riiki.

4) Kindlustusperioodide kokkuliitmine. Hinnates isiku õigust saada sotsiaalkindlustushüvitist, summeeritakse kõigis ELi liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid.

Järgmisi hüvitisi allpool kirjeldatud viisil saate taotleda, kui olete omandanud töö- ja kindlustusstaaži mõnes teises ELi liikmesriigis, Šveitsis, Liechtensteinis, Norras või Islandil. Samuti kehtib alljärgnev EMP riikide kohta.

Mis tingimused peavad olema täidetud?

Vanemahüvitis

Isikute puhul, kes on vanemahüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaastal töötanud mõnes Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse Euroopa Liidu Nõukogu määrust 883/2004. Vastavalt määruse printsiipidele sotsiaalkindlustussüsteemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes, arvestatakse teises riigis töötatud aega samaväärselt nagu isik oleks töötanud Eestis, ehk rakendatakse töötamisperioodide liitmist. Eesti vanemahüvitise taotlemine ei eelda minimaalset tööstaaži ega minimaalset sotsiaalmaksu tasumise perioodi. Hüvitise suurus on 100% eelmise kalendriaasta keskmisest sissetulekust. Kui sissetulek puudus, on isikul õigus miinimumhüvitisele. Teises lepinguriigis teenitud töötasu Eestis aga vanemahüvitise arvutamisel arvesse võtma ei pea. Vanemahüvitise arvutamine juhtudel, kus isik töötas eelmisel kalendriaastal teistes EMP lepinguriikides või Šveitsi Konföderatsioonis ja Eestis või töötas Eestis enne rasedus- ja sünnituspuhkust, arvestatakse Eestis eelmisel kalendriaastal makstud sotsiaalmaks makstuks ka eelmisel kalendriaastal teistes EMP lepinguriikides või Šveitsi Konföderatsioonis töötatud ajal. Ehk eelmisel kalendriaastal teises riigis töötatud periood liidetakse eelmisel kalendriaastal Eestis töötatud perioodile ning hüvitise suuruse arvutamisel lähtutakse töötatud kuude arvust ja Eesti isikustatud sotsiaalmaksust. Sotsiaalmaksu alusel arvutatud keskmine kuutulu loetakse saaduks igal eelmisel kalendriaastal töötatud kuul. Kuna eelmise kalendriaasta ning lapse sünni vaheline aeg võib olla kuni aasta, võetakse piiriülestel juhtudel erandina arvesse ka kalendriaasta ning rasedus- ja sünnituspuhkuse vahelisel ajal Eestis makstud sotsiaalmaks juhul, kui eelmisel kalendriaastal see Eestis puudus.

Töötushüvitis

Töötuskindlustushüvitise määramisel võetakse arvesse kõigis liikmesriikides (lisaks Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits) täitunud töötuskindlustusperioodid. Eestis töötuskindlustushüvitise saamiseks peab isikul olema vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kui isik on töötuskindlustusstaaži kogunud ka teistes liikmesriikides töötades, liidetakse kõik need kindlustusperioodid. Nii tekib isikul õigus Eesti töötuskindlustushüvitisele ka juhul, kui nõutud 12 kuud töötuskindlustusstaaži on omandatud mitmes riigis töötades.

Riiklik pension

Kui isikul on Euroopa Liidu liikmesriigis, Norras, Islandil, Liechtensteinis või Šveitsis omandatud pensionistaaž vähemalt 1 aasta, tuleb esitada pensionitaotlus koos staaži tõendavate dokumentidega kas elukohajärgse riigi pädevale asutusele või Sotsiaalkindlustusametile.

Riiklikku pensioni makstakse ka siis, kui pensionär kolib mõnda teise ELi riiki. Sama kehtib muude toetuste ja hüvitiste kohta, välja arvatud Euroopa nõukogu määruses nr 883/2004 X lisas nimetatud.

Millele mul on õigus ja kuidas saan taotleda?

Töötuskindlustushüvitise saamiseks Eestis peab teil olema vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kui olete töötuskindlustusstaaži kogunud ka teistes liikmesriikides (nt Soomes ja Rootsis) töötades, liidetakse kõik need kindlustusperioodid. Nii tekib teil õigus Eesti töötuskindlustushüvitisele ka juhul, kui olete nõutud 12 kuud töötuskindlustusstaaži omandanud mitmes riigis töötades.

Samuti sõltub töötuskindlustusstaaži pikkusest see, kui kaua on teil õigus hüvitist saada. Kui enne töötuks jäämist töötasite Soomes 12 kuud, Iirimaal 24 kuud ja Eestis veel 24 kuud, siis arvestatakse, et teil on töötuskindlustusstaaži 12 + 24 + 24 = 60 kuud ja teil on Eesti töötuskindlustuse seaduse järgi õigus saada hüvitist kuni 270 päeva.

Vanemahüvitise arvutamisel 2023. aastal lähtutakse järgmistest suurustest.

1. Vanemahüvitise miinimummäär on 725 eurot kuus. Hüvitise määra suurust vanemahüvitist makstakse isikule, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õppurid).

2. Töötasu alammäär on 654 eurot kuus. Töötasu alammäära suurust vanemahüvitist makstakse isikule, kelle eelnenud kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem.

3. Hüvitise maksimaalne suurus kuus, mis on üle-eelmise aasta ühe kalendrikuu keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kolmekordne suurus ehk 2023. aastal 4291,29 eurot kuus.

Teil on õigus sotsiaalkindlustushüvitisele, kui vastate tingimustele. Taotlemiseks pöörduge Eesti Sotsiaalkindlustusameti poole või esitage taotlus riigiportaalis www.eesti.ee.

Lisateavet õiguste kohta leiate siit:

Terminite selgitus

EMP – Euroopa Majanduspiirkond
EL – Euroopa Liit

Millised dokumendid tuleb esitada?

Euroopa Komisjoni juurde loodud sotsiaalkindlustuse halduskomisjon on kehtestanud tõendi A1 (Tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend). Tõendiga A1 (varasem vorm E101) määratakse kindlaks isiku kindlustajariik ja selle tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte kohaldatakse ning sellega tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastuvõtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte.

Teisisõnu ei ole tal ka kohustust maksta sotsiaalkindlustusmakseid teistes riikides, vaid kõik tööandjad täidavad kõiki oma töötajate suhtes kohaldatavate sotsiaalkindlustuse õigusaktidega kehtestatud kohustusi, eelkõige tasuda sotsiaalkindlustusmakseid isiku kindlustajariigis, kus talle on tagatud kõik sotsiaalõigused ning -hüved.

Vanemahüvitis

Vanemahüvitise saamiseks peate esitama Sotsiaalkindlustusametile avaldus ja isikut tõendav dokument.
Kui hüvitise taotleja on lapsehoolduspuhkusel, tuleb täiendavalt esitada tööandja tõend, millele on märgitud lapsehoolduspuhkuse kestvus ja lapse nimi.
Avalduse võib esitada isiklikult Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse või saata posti teel. Samuti saab avalduse esitada elektrooniliselt riigiportaali kaudu.

Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest (klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt klienditeeninduse jaotisest).

Töötushüvitis

Teise liikmesriigi töötuskindlustusperioodide liitmiseks peate töötushüvitise taotlemisel esitama vormi U1. Vormi väljastavad liikmesriikide tööturu- või töötuskindlustusasutused, kes kannavad vormile teie selles riigis omandatud töötuskindlustusstaaži. Soovitav on vorm U1 alati juba enne ühest liikmesriigist teise lahkumist kohalikust asutusest kaasa võtta. Liikmesriikides vormi U1 taotlemise info leiate paremalt.

Vormi saate taotleda ka hiljem - kas ise või töötukassa kaudu, kuid see võtab kauem aega. Kui soovite taotleda vormi töötukassa kaudu, siis U1 taotluse vormi saab täita elektrooniliselt või väljatrükil.

Taotlusele lisage kõik selles liikmesriigis töötamist tõendavad dokumendid (töölepingud, palgalehed, tööandja või maksuameti tõendid vms). Vormi U1 taotluse saate täita ja esitada töötukassas.