Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

Eesti - Peamine elukoht

Millal saan taotleda?

Euroopa Liidu, Euroopa Liidu majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikul (edaspidi ELi kodanik) on õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel kuni 3 kuud elamisõigust registreerimata

Pärast 3 kuu möödumist tuleb ELi kodanikul ja pereliikmel elamisõiguse saamiseks registreerida enda elukoht rahvastikuregistris.

Isiku elukoht on koht, kus ta elab alaliselt või peamiselt.

Ajutine elamisluba antakse viieks aastaks ja seda pikendatakse automaatselt viieks aastaks, kui teie registreeritud elukoht on jätkuvalt Eestis.

Mis tingimused peavad olema täidetud?

ELi kodanik saab tähtajalise elamisõiguse oma elukoha registreerimisel Eesti rahvastikuregistris.

Alalise elukoha saate registreerida, kui olete elanud Eestis tähtajalise elamisõiguse alusel 5 järjestikust aastat. Alaliselt Eestis elava ELi kodaniku alla 1-aastasel lapsel on alaline elamisõigus.

Erandjuhtudel võib saada alalise elamisõiguse enne 5 aasta möödumist:

Erand 1 - vähemalt 3 aastat ning olete töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) vähemalt viimased 12 kuud ja olete jõudnud vanaduspensioni ikka.

Erand 2 - vähemalt viimased 2 aastat ning olete lõpetanud töötamise või FIE-na tegutsemise püsiva töövõimetuse tõttu;

Erand 3 - olete lõpetanud töötamise töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse tõttu;

Erand 4 - olete Eestis töötanud või tegutsenud FIE-na vähemalt 3 aastat ja olete asunud tööle teise EL liikmesriiki, kuid pöördute Eestisse tagasi vähemalt kord nädalas.

Millele mul on õigus ja kuidas saan taotleda?

Järgnevate hüvitiste taotlemiseks peab isikul olema alaline või tähtajaline elamisõigus:

peretoetused, rasedus- ja sünnitus- ning vanemahüvitis, puudega inimese toetused, töövõimetoetus, töötuhüvitis ja -toetus, pension ja sotsiaalhoolekandetoetused.

Millised dokumendid tuleb esitada?

ID-kaardi taotlemiseks vajalikud dokumendid

Alla 15-aastase lapse eest taotluse esitamisel tuleb lisaks eespool nimetatutele esitada järgnevad dokumendid:

  • lapse isikut tõendav dokument, kui see on olemas;
  • seadusliku esindaja isikut tõendav dokument;
  • kui lapsevanema nimi on lapse sünnitunnistuses ja lapsevanema isikut tõendavas dokumendis erinev (nt lapsevanema nime on muudetud välisriigis).
  • kui taotluse esitab kohtu poolt määratud eestkostja või eestkosteasutuse volitatud esindaja, tuleb esitada lisaks järgnev:
    • esindusõigust tõendav dokument (välja arvatud juhul, kui esindusõigus on kantud Eesti rahvastikuregistrisse);
    • volikiri (kui taotluse esitab eestkosteasutuse volitatud esindaja).

ID-kaardi väljastamine:
ID-kaart väljastatakse 30 päeva jooksul (pärast taotluse menetlusse võtmist) taotlejale isiklikult taotlusankeedil märgitud teeninduses. Lapse ID-kaart väljastatakse tema seaduslikule esindajale.

Kiirkorras taotletud ID-kaart väljastatakse 5 tööpäeva jooksul (arvestus algab taotluse esitamisele järgnevast tööpäevast) ainult Tallinnas asuvates teenindustes taotlejale isiklikult või dokumendi taotlemisel taotleja poolt määratud volitatud esindajale.
ID-kaardi kättesaamisel esitage isikut tõendav dokument.

Kelle poole pöörduda?

Elukoha registreerimiseks pöörduge oma elukohale lähimasse kohalikku omavalitsusse. Lisateavet elukoha registreerimise kohta saate kohalikust omavalitsusest või Siseministeeriumi veebilehelt ( https://www.siseministeerium.ee/et/kontakt).

 https://www.politsei.ee/Tähtajalist elamisõigust tõendava dokumendi (ID-kaardi) taotlemiseks pöörduge ühe kuu jooksul alates elukoha registreerimisest isiklikult teenindusbüroosse. Alla 15-aastase lapse eest esitab taotluse tema seaduslik esindaja (nt vanem).

Seotud uudised

Viimase kuue kuu jooksul ei ole seotud uudiseid lisatud.

Jaga seda lehte