Peaproov

"Kas teile ei tundu, et nemad on Euroopa Liiduga ühinemiseks valmis?", küsib Andrzej Chrobak, ilma et tema hääles oleks tunda vähimatki naljatooni või provotseerimislusti. Chrobak töötab Põllumajanduse restruktureerimise ja moderniseerimise ametis (ARIMR) rahvusvahelise koostöö nõunikuna, tema asutus juhib SAPARDi programmi1 rakendamist Poolas. Ta näitab oma prantsuse külalisele programmi kaudu toetust saanud talusid ning koos külastatakse ka Jadwiga ja Zdzislaw Sidoreki: need on Jeleniewo piimakarjakasvatajad, kes said tänu SAPARDi 12 400 euro suurusele toetusele viia euronormidega vastavusse oma uhiuue lauda, kus 35 lehma saavad vabalt ringi liikuda. "Me andsime juba sisse ka uue taotluse", ütleb Zdzislaw, "10 000 eurole, mille eest me seekord tahame osta põhiliselt uut tüüpi madratseid, et loomadel oleks paremad elutingimused." Sidorekid on hea näide noortest poola põllumeestest, kes on otsustanud, et jätkavad oma tööd ja arendavad talu edasi ka pärast Poola ühinemist Euroopa Liiduga. "Need inimesed on tõelised ettevõtjad, tugeva tahtejõuga, kompleksivabad ja uuendusmeelsed", lisab Grzegorz Chelminski ARIMRi kohalikust osakonnast. Me külastame Podlaasia voivoodia (maakonna) põhjaosa, täpsemalt Augustowi, Suwalki, Grajewo ja Sejny poviat´e (valdu) Kirde-Poolas, Poola, Valgevene ja Leedu piiri ääres. Venemaale kuuluv Kaliningradi oblast on samuti üsna lähedal. Selle maakonna tähtsaim põllumajandusharu on piimakarjakasvatus. Seoses sellega rahastab SAPARD peamiselt piimatalude tootlikkuse tõstmist ja keskkonnanõuetega vastavusse viimist: silokombainid, lüpsimasinad, jäätmekäitlusseadmed, sõnnikulaotajad... Ainus, mida Sidorekid kardavad, on "jääda oma vallas ainukesteks Euroopa normidele vastavateks piimatootjateks, mistõttu piimakombinaat siin enam kokku ostmas ei käiks, sest see pole neile kasulik. Kõik on äraootaval seisukohal: paljud põllumehed otsustavad alles pärast ühinemist, kas nad töötavad edasi või mitte." Ja kui juba jutt piimatööstusele läks, siis tuleb öelda, et Grajewo piimakombinaat (450 töötajaga) on üks 13 000 osanikuga ja 15 000 talu käest piima kokku ostva ühistu "Mlekpol" kuuest kombinaadist. Poola suurim piimatööstus UHT, mis tegutseb Masuurias ja Põhja-Podlaasias, kuid turustab oma tooteid kogu riigis, on siin investeerinud 4 miljonit eurot võitootmisseadmetesse. 40% nende ülimoodsate - tootmisjuhi Groszyk Zbigniewi sõnul „Euroopa tippude tippu“ kuuluvate - seadmete maksumusest kaeti SAPARDi toetusest. Jalgsi, hobusel või kajakiga Podlaasia SKT inimese kohta oli 2001. aastal vaid 31% praeguse Euroopa Liidu keskmisest (kogu Poolas oli see 41% ja Varssavi piirkonnas 64%). Piirkond on vaene, kuid siin on palju potentsiaali. Põhja pool on soodsad tingimused turismi edendamiseks: Podlaasiast läheb läbi "Via Baltica" (E67), maantee, mis ühendab Soomet läbi Baltimaade Kesk-Euroopaga. Maakonnas asub tuhat järve ning pool territooriumist on kaetud suurte metsadega, mille hulgas on ka üks viimastest Euroopa ürgmetsadest. Tegemist on tõelise loodusparadiisiga, kus saab matkata nii jalgsi, hobusel, jalgrattaga kui kanuuga. Järvedel ja Augustowi kanalil, mis on rajatud prantslaste Canal du Midi eeskujul, on võimalik korraldada mitmepäevaseid kanuu-, kajaki- ja paadimatku. Seda võimalust osatakse hinnata juba praegu: 30 000 elanikuga Augustowis on kolm laeva- ning jahitööstust, mis annavad tööd tuhandele inimesele. PHARE2 abiga on Augustowi kohalik omavalitsus algatanud ulatusliku programmi (7 miljonit eurot, millest 4,2 miljonit tuleb kohalikult omavalitsuselt) linnaelu edendamiseks ja kanaliga seotud turismi arendamiseks. Linnaisad peavad turismi linna põhiliseks arengumootoriks - alates 1993. aastast on Augustow tegutsenud kuurordina, seal on 4 000 ööbimiskohta ja igal aastal külastab linna 100 000 inimest. "Turismihooaeg on esialgu üksnes juulis ja augustis, seda tuleb pikendada, samuti tuleb tekitada huvi välismaistes turistides, et oleks võimalik töökohti juurde luua", selgitab linnapea Leslek Cieslik. Vaatamata sellele, et linnas on laevaehitus, põllumajandusmasinate montaažitehas, mitu sanatooriumi ja sigaretivabrik, pole tööpuudus Augustowis kunagi langenud alla 16%, isegi mitte suvel. Kanal PHARE projekti „Augustowi kanali moderniseerimine ja marketing“ pidas Euroopa Komisjoni Varssavi delegatsioon Augustowi aselinnapea ja projekti eestvedaja Jerzy Demianczuki sõnul "Poola üheks komplekssemaks Euroopa projektiks". Projekti raames renoveeriti ja ehitati 2 800 m kaldapealset ümber teedeks, tehti korda (alates kanalisatsioonist ja tänavasillutisest ning lõpetades pinkide ja valgustusega) viis kanali juurde viivat tänavat ja maanteed, sealhulgas üks Via Baltica lõik, ehitati linna keskväljakule laevakujuline futuristliku arhitektuuriga infokeskus, kus asub turiismiinfopunkt, kohvik, konverentsisaal, jne. Kesklinnas on ka mitu büroohoonet. 2003. aasta talvel ja kevadel läbiviidud projekt moodustab ühtse terviku, mis ühendab endas majanduse arengut ja elanike elukvaliteeti. "Nüüd on veel vaja näiteks internetilehekülge, brošüüre ja stende, mille abil kanalit välismaal reklaamida", ütleb Jerzy Demianczuk ning lisab, et Augustowis seni tehtud töö on vaid algus. "Me loodame, et projektile leidub mujalgi järgijaid. Kanalil on Poola territooriumil neliteist lüüsi, lisaks üks Poola-Valgevene piiril ja neli Valgevene territooriumil. Valgevene kavatseb need 2005. aastaks renoveerida ning isegi ehitada piiril asuvasse lüüsi kontrollpunkti, et kanuumatkajatele piiriületust lihtsamaks teha." Augustowist 31 km põhja pool asuv Suwalki (68 000 elanikku) on tööstuslikuma iseloomuga. Siin tegutseb 150 väikest ja keskmise suurusega puidutöötlemisettevõtet. Sellele lisandub juustutööstus, linnuvabrik ja metallitööstus. 1996. aastal loodud vabatsoonis tegutseb paarkümmend eri sektorite ettevõtet. Sellele vaatamata on töötuse määr linnas 22%, mis tekitab sotsiaalseid ja soosib kuritegevuse teket. Aastatel 1995-1999 rakendati Suwalkis üheksa PHARE projekti kogumaksumusega 1,7 miljonit eurot, millest 0,6 miljonit rahastas Euroopa Liit. Projektid olid põhiliselt seotud teedevõrgu ja linna väiksemate infrastruktuuride korrastamisega. PHARE programmi "Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus 2002" kaudu kaasrahastatakse (1,94 miljoni euro ulatuses 2,88 miljoni suurusest kogusummast) Suwalkis 25 ha suuruse tehnopargi tehniliste infrastruktuuride ja juurdepääsuteede ehitamist. Suwalki oli muuseas üks esimesi Poola piirkondi, mis sai ISPA3 toetusi. 2001. aastal alanud projekti "Suwalki veekvaliteedi parandamine" (kogumaksumusega 12,468 miljonit eurot, millest 50% rahastab Euroopa Liit) eesmärgiks on renoveerida ja viia euronormidega vastavusse kogu linna ja seda ümbritseva piirkonna vee- ja kanalisatsioonivõrk. Selleks ehitati 25 km vee- ja 55 km kanalisatsioonitorusid, 44 pumplat ja 2 heitveepuhastusjaama; samuti läks käiku veepuhastusjaam (tootlikkusega 600 m³ tunnis), Suwalki heitveepuhastusjaama paigaldati koostootmissüsteem, mis annab taastuvenergiat, põhiliselt biogaasi, osteti 9 pumplasse distantsjuhtimisseadmed ning töötati välja veekasutuskava. Ökoloogia, majandus, pedagoogika Peale selle, et ISPA programmi abiga paraneb kohalike elanike elukvaliteet, on sellest kasu ka Wigry rahvuspargi (150 km²) unikaalse veekeskkonna kaitsel. Rahvuspargi territoorium jaguneb mitme Suwalki allüksuse vahel. "Projekt on väga positiivne nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult", ütleb Suwalki linnapea Jozef Gajewski. "Turism on meie jaoks väga oluline arengumootor ning rahvuspark oma järvede ja seal elavate kobrastega on meie tähtsaim tõmbenumber." Ning linnapea loetleb terve hulga projekte, mida ta soovib ellu viia: kesklinna elukeskkonna parandamine, 146 ajaloolise hoone renoveerimine, väikese lennuvälja korrastamine, jalgratta- ja ratsutamisteede ning suusaradade loomine, jne. "Ideedest meil puudu ei tule. Vahendeidki on piisavalt... Puudu on millestki fundamentaalsemast: oleks vaja häid kommunikatsioonikanaleid, et maakond eraldatusest välja tuua." "Koostöös Leeduga tahaksime luua ka teaduspargi ja innovatsioonikeskuse", lisab Suwalki ISPA keskkonnaprojektide eest vastutav Przybysz Darlusz. "ISPA abiga käivitame ka terve hulga väiksemaid projekte, mis võivad piiriülesele koostööle suuresti kasuks tulla. Näiteks puudutab see heitveeseparaatoreid Czarna Hancza jõel, mis asub osaliselt Leedu territooriumil." Suwalki vee-ettevõtte direktor Witliasz Rychlik näeb ISPAs muudki kasulikku: "Metodoloogiliselt oleme ISPAst palju uut õppinud. Tänu neile projektidele oleme õppinud tundma Euroopa Liidu mõtteviisi, tegevusprotseduure ja häid tavasid. Ja nüüd me oleme juba täiesti valmis teiega ühinema!" (1) SAPARD ("Special Accession Programme for Agriculture and Rural Development"), 2000. aastal alanud programm, mille eesmärgiks on hõlbustada Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide maapiirkondade ja põllumajandussektori kohanemist uute oludega. (2) Majanduse retsruktureerimise programm PHARE, mis loodi 1989. aastal, algselt Poola ja Ungari toetamiseks (PHARE - "Pologne, Hongrie, Aide à la Restructuration Economique") tegutseb praegu kõigis Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides. PHARE keskendub kahele prioriteedile: tõsta kandidaatriikide valitsustasutuste haldussuutlikkust Euroopa Liidu õigustiku acquis rakendamisel ning toetada investeeringuid valdkondades, kus neid kõige enam vajatakse: infrastruktuurid, ettevõtlus ja sotsiaalmeetmed. (3) ISPA (Instrument structurel de préadhésion – ühinemiseelne struktuuriinstrument) toetab investeeringuid transpordi- ja keskkonnainfrastruktuuridesse Bulgaarias, Tšehhis, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias, Sloveenias ja Slovakkias. Aastatel 2000-2004 on Euroopa Komisjon kinnitanud 324 projekti, millest ISPA osalus moodustab 7 miljardit eurot.