JM Caldas de Almeida, ELi vaimse tervise ja heaolu alase ühismeetme projektijuht
ELi vaimse tervise ja heaolu alane ühismeede algatati 2013. aastal, et tunnustada vaimse tervise eest hoolitsemist kui rahvatervise prioriteeti Euroopas ning töötada välja vahendid, mille abil toetada liikmesriike vaimse tervise häirete ennetamise, diagnoosimise ja ravi parandamisel.
Ühismeetme lõppkonverents peeti Brüsselis 21.–22. jaanuarini 2016 ning sellel arutati viimase kolme aasta jooksul tehtud edusamme ning vaimse tervise ja heaolu tegevusraamistikku, mis on algatuse kõige silmapaistvam tulemus.
Tegevusraamistik põhineb ühismeetme viie töörühma esitatud peamistel poliitikasoovitustel ning võib oluliselt mõjutada seda, kuidas Euroopa riigid edaspidi vaimse tervisega seotud probleeme lahendavad.
Liikmesriigid saavad tegevusraamistikku kasutada strateegiate läbivaatamisel ja kogemuste vahetamisel, et saavutada innovatiivsete meetodite kasutuselevõtu abil paremaid tulemusi, võttes arvesse nii kohaliku, piirkondliku kui ka riikliku tasandi konkreetseid vajadusi. Peale selle saab raamistiku alusel läbi vaadata ja arendada ka ELi enda poliitikastrateegiaid.
See annab uut lootust kõigile, kes vaimset tervist Euroopas oluliseks peavad. Võib loota, et raamistik osutub selleks kauaoodatud abivahendiks, mille abil EL ja liikmesriigid saavad välja töötada realistliku ja tulemusliku Euroopa vaimse tervise strateegia.
Vaimse tervise häirete osakaal Euroopas esinevatest puuetes on ligikaudu 22% ning nende alla kuuluvad väga mitmesugused probleemid alates depressioonist kuni Alzheimeri tõve, traumajärgse stressihäire ja skisofreeniani. Arvestades seda ja asjaolu, et korras vaimne tervis on inimese ja ühiskonna tegutsemisvõime olulisimaid eeldusi, peab meil olema tegelikke tulemusi andev strateegia. Praegu saavad ELis ainult pooled raske vaimse tervise häire all kannatajatest piisavat ravi. Kergema häirega inimeste puhul on see näitaja veel madalam ning vaimse tervise häirete ennetamiseks ja teavitustööks tehakse hoopis vähe.
Seega on ülioluline, et liikmesriigid viiksid ellu uues tegevusraamistikus esitatud soovitusi, lähtudes oma riigi konkreetsetest vajadustest. Euroopa Komisjon peaks omalt poolt andma panuse olulisse järelevalvetegevusse, mida juba viiakse ellu ELi kompassi abil, mis aitab kindlaks määrata mõõdetavad eesmärgid, mille täitmisel on abiks tegevusraamistikus esitatud soovitused. Kaalul on tohutul hulgal inimelusid – nende heaks peame tegema kõik, mis meie võimuses.
