Välissuhted
Euroopa Liit on pühendunud inimväärse töö üleilmse tegevuskava kujundamisele tihedas koostöös rahvusvaheliste organisatsioonide, kolmandate riikide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, et:
- edendada kestlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut väljaspool ELi piire kooskõlas ELi väärtustega, Euroopa Komisjoni teatisega inimväärse töö kohta kogu maailmas, Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega;
- edendada õiglast üleilmastumist, sealhulgas rahvusvaheliste tööstandardite abil ning lisades tööõiguse sätted ELi kaubanduskokkulepetesse ja nende järelmeetmetesse;
- aidata kaasa ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ELi liikmesuseks ettevalmistamisele;
- edendada kõrgeid sotsiaal- ja tööstandardeid oma naabruses ja arengukoostöö kaudu.
Euroopa Komisjon teeb tööd selle nimel, et tagada tööhõive- ja sotsiaalküsimuste arvessevõtmine nii ELi välispoliitikas kui ka sisepoliitika välismõõtme kaudu.
See hõlmab seadusandlikke algatusi, nagu kavandatav äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiv ja ettepanek võtta vastu määrus sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelamise kohta liidu turul.
Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide ja foorumitega
Euroopa Liit teeb koostööd ILO, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), G7, G20 ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja foorumitega, et:
- edendada inimväärset tööd kõigi jaoks;
- edendada üleilmastumise sotsiaalset mõõdet;
- rakendada Euroopa poliitika välismõõdet.
ILO
EL on loonud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga (ILO) pikaajalised strateegilised suhted.
Selle koostöö raames edendatakse inimväärset tööd ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. ELi ja ILO vaheline koostöö keskendub tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste järgimisele, sealhulgas kaubandus- ja muudes sotsiaalpoliitika valdkondades.
2024. aasta veebruaris ühines Euroopa Komisjon ELi nimel ILO ülemaailmse sotsiaalse õigluse koalitsiooniga.
ELil on ühisprojektid ILOga ning ta aitab koos ELi liikmesriikidega ILO tööle kaasa, eelkõige ELi avalduste kaudu.
OECD
EL toetab koos Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) vastutustundliku ettevõtluse rahvusvaheliste standardite edendamist ja rakendamist, et ettevõtetel oleks lihtsam inimväärsesse töösse panustada.
EL rahastab OECD uuringuid, sealhulgas uuringuid vastutustundliku ettevõtlusega seotud hoolsuskohustuse edendamise kohta ülemaailmsetes tarneahelates, ning edendab jätkuvalt inimväärse töö teemade käsitlemist OECDs.
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat osaleb OECD õiguslike vahendite üle peetavatel läbirääkimistel tööhõive-, töö- ja sotsiaalkomisjonis. Viimati aidati välja töötada 2022. aasta soovitust noortele paremate võimaluste loomise kohta.
Euroopa Nõukogu
EL ja Euroopa Nõukogu teevad töötajate õiguste edendamisel pikaajalist koostööd. EL toetab praegu rahaliselt Euroopa Nõukoguga loodud ühisprogramme.
Näiteks rahastatakse õigustöötajatele suunatud inimõigustealaseid kursusi, sealhulgas sotsiaalsete õigustega seotud kursusi, ning edendatakse roma kogukonna kaasamist kohalikul tasandil kogu Euroopas.
G7
EL on täiel määral kaasatud valitsustevahelisse poliitilisse ja majandusfoorumisse G7, kuhu kuuluvad Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid, ning Euroopa Liit on rühma loetlemata liige.
Esimene G7 riikide töö- ja tööhõiveministrite (ning arengupoliitika ministrite) kohtumine toimus 2015. aastal, mil G7 eesistujariigiks oli Saksamaa.
G7 tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna algatused on muu hulgas:
- ministrite kohtumised ning nende ettevalmistamine ja järelkohustused tööhõive tehnilises töörühmas, kus Euroopa Komisjon valmistab ette ELi osalemist ja panust;
- Vision Zero Fund, mis aitab kaasa inimväärse töö ning töötervishoiu ja tööohutuse edendamisele üleilmsetes tarneahelates ja mida komisjon rahaliselt toetab.
G20
EL on G20 täisliige. Tegemist on valitsustevahelise foorumiga, kuhu kuuluvad 19 suveräänset riiki ning Euroopa Liit (EL) ja Aafrika Liit (AL).
G20 tööhõiveministrid kohtusid esmakordselt 2010. aastal Washingtonis ning pärast seda on nad kohtunud igal aastal.
G20 sotsiaalvaldkonna algatused on muu hulgas:
- G20 naiste osalusega seotud eesmärk, et suurendada naiste osalust tööhõives;
- noortega seotud eesmärk (nn Antalya eesmärk), et vähendada riskirühma kuuluvate noorte osakaalu.
Samuti toimuvad tööhõive töörühma raames kogu aasta vältel arutelud kõrgemate ametnike vahel ja töörühmades, kus ELi esindab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat. Tööhõive töörühm jälgib oma liikmete G20 tööhõivekavade, sealhulgas ELi tööhõivekava rakendamist.
Laienemine
ELi eesmärk on parandada sotsiaalset mõõdet kümnes ELiga ühineda soovivas kandidaatriigis ja potentsiaalses kandidaatriigis. Selleks toetab ja jälgib EL nende riikide tööhõive- ja sotsiaalpoliitika arengut vastavalt ELi standarditele ja ühinemiskriteeriumidele ning peab sellel teemal läbirääkimisi.
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat osaleb eelkõige protsessis, mille eesmärk on laienemisprotsessis osalevate riikide õigusaktide vastavusse viimine järgmiste ELi õiguse peatükkidega:
- töötajate vaba liikumine ja sotsiaalkindlustuse koordineerimine (2. peatükk);
- sotsiaalpoliitika ja tööhõive (19. peatükk);
- haridus ja kultuur selles osas, mis puudutab kutseharidust ja -õpet (26. peatükk).
Selleks et toetada laienemisprotsessis osalevaid riike nende teel ELi, kaasab tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat neid ka ELi tasandi eksperdirühmadesse ning muudesse raamistikesse ja juhtalgatustesse, kui see on asjakohane ja vastava õigusliku aluse kohaselt lubatud.
Ühinemiseelse abi instrumendi (IPA) kaudu toetab EL rahaliselt ja tehniliselt reforme kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides.
ELi naabrus
EL teeb tööhõive- ja sotsiaalküsimustes naaberriikidega koostööd Euroopa naabruspoliitika ja piirkondlike algatuste kaudu, mis on muu hulgas järgmised:
- Vahemere Liit, mis hõlmab 15 Vahemere lõunapiirkonna, Aafrika ja Lähis-Ida riiki ning kõiki ELi riike;
- idapartnerlus, mis hõlmab Armeeniat, Aserbaidžaani, Valgevenet, Gruusiat, Moldovat ja Ukrainat.
Euroopa Komisjon teeb nende riikidega koostööd kokkulepete, heade tavade vahetamise ning konkreetsete meetmete toetamise kaudu. Selle koostöö eesmärk on edendada:
- paremaid töötingimusi ja töösuhteid;
- tõhusat sotsiaaldialoogi ja tööturuasutusi;
- tööalast konkurentsivõimet ja noorte tööhõivet;
- piisavat ja kestlikku sotsiaalkaitset.
Kaubandus ja kestlik areng
ELi kaubanduspoliitika eesmärk on tagada, et majanduslik areng käiks käsikäes sotsiaalse õigluse, inimõiguste austamise ning rangete töö- ja keskkonnanormidega. Selleks hõlmavad tänapäevased ELi kaubanduslepingud eeskirju, mis käsitlevad kaubandust ja kestlikku arengut.
EL teeb tööd selle nimel, et kaubanduspoliitika aitaks edendada kestlikku arengut järgmise abil:
- ELi kaubanduslepingud;
- eristiimulid arengumaadele (kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriv erikord GSP+ ja erikorra „Kõik peale relvade“ (EBA) kavad);
- kaubandus- ja arengupoliitika.
Arenenud riigid ja tekkivad turud
Euroopa Komisjon edendab rahvusvahelisi töötajate õigusi kahepoolsetes dialoogides kolmandate riikide ja partneritega, sealhulgas spetsiaalsetes töötajate õiguste alastes dialoogides ja konsultatsioonides Tai, Ameerika Ühendriikide, Jaapani, Hiina, Kanada ja Taiwaniga.
Piirkondlikku koostööd tehakse Vahemere Liidu, idapartnerluse, Aasia (ASEM) ja Ladina-Ameerikaga.
Sellise koostöö ja nimetatud dialoogide eesmärk on edendada vastastikust mõistmist ning tõendite, kogemuste ja heade tavade vahetamist.