Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

Eesti - Riiklikud pensionid

Peatükk räägib sellest, mida peate teadma riiklike pensionide ja nende taotlemise kohta Eesti Vabariigis.

Peatükk tutvustab ja annab informatsiooni kõigi riiklike pensionide kohta.

Millal saan taotleda?

Vanaduse või toitja kaotuse korral maksab riik igakuist rahalist sotsiaalkindlustushüvitist - riiklikku pensioni. Seda solidaarsuspõhimõttele tuginevat hüvitist makstakse Eesti alalisele elanikule ja tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele. Riikliku pensioniga kindlustatakse inimene, kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele on maksnud või kelle eest on kohustus maksta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa. Samuti kindlustatakse see inimene, kellel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele tekib muudel alustel õigus riiklikule pensionile.

Mis tingimused peavad olema täidetud?

Riiklike pensionide saamise õigus on:

  • Eesti alalisel elanikul;
  • tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel;
  • isikutel, kes elavad välisriigis, millel ei ole Eestiga sõlmitud rahvusvahelist lepingut;
  • kui isik elab välisriigis, millega Eesti on sõlminud rahvusvahelise lepingu, makstakse rahvusvahelise lepingu kohaldamisalas olevaid pensione rahvusvahelise lepingu alusel.

Täpsema info vaatamiseks klõpsake huvipakkuval pensionil.

  • VANADUSPENSION

Õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 64 aasta vanuseks ning kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

  • TOITJAKAOTUSPENSION

Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või mittetöötava lese (kellel on osaline või puuduv töövõime või kes on rase) õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Nimetatud isikutele määratakse toitjakaotuspension riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud tingimustel.

  • RAHVAPENSION

1. 64 aasta vanuseks saanud isikule, kellel puudub vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt 5 aastat vahetult enne pensioni taotlemist.

2. Vanaduspensioniikka jõudnud isikule, kellele maksti püsiva töövõimetuse alusel rahvapensioni. Pensioni suurus on 100% rahvapensioni määrast.

4. Toitja surma korral tema perekonnaliikmetele, kellel seoses toitja nõutava pensionistaaži puudumisega ei ole õigust toitjakaotuspensionile, kui toitja oli elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt 1 aasta vahetult enne surma.

Kohustuslik kogumispension

Peamine tugi riiklikule pensionile, mille eesmärk on leevendada demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme ning pakkuda pensionieas täiendavat sissetulekut.

Kogumispensioniga liitumine toimub alates 1983. aastast sündinud inimestele automaatselt koos kogumispensionist loobumise võimalusega. Makse tasumise õigus ja kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

Alates 1. novembrist 2010 kuni 1. jaanuarini 2020 said liitumisavaldusi esitada vaid inimesed, kes on sündinud 1983. aastal või peale seda. 1. jaanuarist kuni 30. novembrini 2020 said kogumispensioniga liituda aastatel 1970 kuni 1982 sündinud inimesed. Alates 1. jaanuarist 2021 saavad kogumispensioniga liituda kõik.

6. novembril 2020 jõustus kohustusliku kogumispensioni reform, mis muutis teise pensionisambasse kogumise vabatahtlikuks. Kui inimene võtab oma kogumispensioni raha välja enne vanaduspensioniikka jõudmist, maksustatakse selline väljamakse tulumaksuga. Samuti saab lisaks pensionifondidele oma teise pensionisamba raha investeerida pensioni investeerimiskontole.

Millele mul on õigus ja kuidas saan taotleda?

Kõigi riiklike pensionide taotlemiseks tuleb pöörduda EV Sotsiaalkindlustusameti poole.

Oma õiguste teadasaamiseks klõpsake pensionil, millest olete huvitatud.

Kui isikul on Euroopa Liidu liikmesriigis, Norras, Islandil, Liechtensteinis või Šveitsis omandatud pensionistaaž vähemalt 1 aasta, tuleb esitada pensionitaotlus koos staaži tõendavate dokumentidega kas elukohajärgse riigi pädevale asutusele või veebisaidil https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et.

Terminite selgitus

Riiklik pension: riigi poolt makstavaid riiklikke pensione on kolm ja need põhinevad solidaarsusprintsiibil. Riiklikud pensionid on: vanaduspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Kohustuslik kogumispension on osaliselt riiklik pension.

Taotlemiseks nõutavad dokumendid

Iga riikliku pensioni taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile nõuetekohane avaldus ja muud nõutavad dokumendid. Kõik vajalikud blanketid ja taotluste vormid leiab siit:

Kõik vajalikud blanketid ja taotluste vormid leiab siit:

Iga pensioni taotlemiseks nõutavate lisadokumentide kohta leiab rohkem infot järgmistelt lehekülgedelt.

Tundke oma õigusi

Euroopa Komisjoni trükised ja veebileht:

Kelle poole pöörduda?

Taotluse vorm on saadaval Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes (klienditeeninduste aadressid ja lahtiolekuajad leiate ameti veebilehe jaotisest http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/klienditeenindused-loeteluna).

Sotsiaalkindlustusametisse saab pöörduda ka telefoni teel.

Info telefonil 16106 (Eestist helistades) või +372 612 1360 igal tööpäeval 9.00-17.00 ja Sotsiaalkindlustusameti büroode üldtelefonidel (vt kontaktid).http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/klienditeenindused-loeteluna.

Klientide vastuvõtt piirkondlikes büroodes igal tööpäeval (vt klienditeenindused). http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/klienditeenindused-loeteluna.

Seotud uudised

Viimase kuue kuu jooksul ei ole seotud uudiseid lisatud.

Jaga seda lehte