Peatükk räägib sellest, mida peate teadma õiguste ja võimalike hüvitiste kohta, mis puudutavad tööülesannete täitmisel tekkinud tervisekahjustusi.

See hõlmab:

• ajutise töövõimetuse hüvitis;
•  töövõimetushüvitis.

Lisaks on töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist.

Millal saan taotleda?

Ajutise töövõimetuse hüvitist saab taotleda, kui ajutine töövõimetus on põhjustatud tööõnnetusest või kutsehaigusest.

Töövõimetoetust saab taotleda, kui töövõimetus on põhjustatud tööõnnetusest või kutsehaigusest. Kehtivad samad põhimõtted, nagu kirjeldatakse jaotises "Töövõimetoetus".

Tööandjalt saab hüvitist taotleda, kui töötajale on tekkinud tööülesannete täitmisest tulenev vigastus või püsiv kahju (ka surm), mille eest vastutus lasub tööandjal.

Tööandja peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Mis tingimused peavad olema täidetud?

Ajutise töövõimetuse hüvitise kohta vt jaotist „Tööandja kindlustatud inimeste ravikindlustus“ ja tervisekassa kodulehte.

Töövõimetoetuse kohta lugege jaotist “Töövõimetoetus”.

Kahjuhüvitist makstakse töötajale, kes on saanud tööst põhjustatud tervisekahjustuse, võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses.

Seadus sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kuivõrd tegemist on tsiviilõigusliku õigussuhtega, saavad pooled ise omavahel hüvitise suuruses kokku leppida.

Töövigastuse kindlakstegemiseks pöördub inimene perearsti või eriarsti poole. Kutsehaiguse kahtluse korral suunab perearst või eriarst inimese töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguste diagnoosi väljapanekuks peab töötervishoiuarst tutvuma töötingimustega, milles töötaja viibib või on eelnevalt viibinud. Selleks vaatab kutsehaigestumise uurija üle töökoha, tutvub riskianalüüsi, töötaja eelnevate tervisekontrollide ja muu vajaliku teabega. Kutsehaiguse tuvastamise korral saadab töötervishoiuarst dokumendid perearstile või eriarstile ning teavitab tööandjat ja tööinspektsiooni. Tööandja peab kõiki tööõnnetusi ja kutsehaigusi uurima ning neist tööinspektsiooni teavitama.

Millele mul on õigus ja kuidas saan taotleda?

Ajutise töövõimetuse korral saab töötaja tervisekassalt hüvitist alates haiguslehe teisest päevast. Hüvitise suurus on 100% töötasust. Töötasu arvutatakse tööandja poolt töötaja eest haiguslehele/tööõnnetusele eelnenud kalendriaastal makstud sotsiaalmaksu alusel. Lisateavet vt tervisekassa veebilehelt.

Püsiva töövõimetuse korral, kus kaotatakse 40 kuni 100% töövõimest, saab töötaja töövõimetoetust. Lisateavet vt jaotisest https://www.tootukassa.ee/eng/content/subsidies-and-benefits/working-ability-allowance.

Lisaks peab tööandja hüvitama töötajale kulud, mis tulenevad tervisekahjustusest või vigastusest, sh suurenenud vajadustest ja sissetulekute vähenemisest ning edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Taotlemiseks nõutavad dokumendid

Töövõimetoetuse taotlemiseks tuleb pöörduda Töötukassasse ühel alljärgnevatest viisidest:

• iseteenindusportaal internetis www.tootukassa.ee;
• kohalikus osakonnas isiklikult;
• saates digiallkirjastatud taotluse e-posti teel aadressile tvto_taotlused@tootukassa.ee või;
• saates paberkandjal allkirjastatud taotluse posti teel aadressile Lasnamäe 2, Tallinn 11412.

Kui töövigastuse põhjustanud tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud, on teil õigus saada hüvitist Sotsiaalkindlustusametist.

Sotsiaalkindlustusametile esitatakse:

• avaldus;
• isikut tõendav dokument;
• töövõimetuse ekspertiisi otsus;
• töötervishoiuarsti teatis;
• õiend tervisekahjustuse põhjustanud tööandja äriregistrist kustutamise kohta;
• andmed töövõimetuse tekkimisele eelnenud kuusissetulekute kohta.

Tundke oma õigusi

• Töövõimetoetus;
• Sotsiaalkindlustusamet Eesti Tervisekassa;
• http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=849&langId=en.

Kelle poole pöörduda?

Lisainfo saamiseks võib pöörduda Eesti Tervisekassasse.

https://www.tervisekassa.ee/en.
Infotelefon: 16 363
Välisriigist helistades: +372 6696630 - tööpäevadel 8:30-16:30.

Eesti Töötukassa

https://www.tootukassa.ee/eng/content/about-tootukassa/contact-us

Üldiste küsimuste korral või juhul kui te ei leia õiget kontaktisikut, helistage abiliinile 15501.

Välismaalt helistades valige number +372 669 6513 või kasutage Skype’i: tootukassa; e-post: info@tootukassa.ee.

Sotsiaalkindlustusamet

Info telefonil 16106 (Eestist helistades) või +372 612 1360 igal tööpäeval 9.00-17.00 ja Sotsiaalkindlustusameti büroode üldtelefonidel (vt http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/klienditeenindused-loeteluna).

Elektrooniliselt esitatud taotlused tuleb digitaalselt allkirjastada.