Täna kohtusid Euroopa 21. piirkondade ja linnade nädala avapressikonverentsil ühtekuuluvuse ja reformide volinik Elisa Ferreira ning Regioonide Komitee president Vasco Alves Cordeiro, et rõhutada ühtekuuluvuspoliitika otsustavat rolli energiakriisi mõju leevendamisel ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenevate inimeste ning neid vastuvõtvate inimeste ja regioonide abistamisel.
- 09 October 2023
Tänu taskukohase energia toetamise algatusele (SAFE) saavad liikmesriigid nüüd toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) ning vähekaitstud leibkondi energiahindade tõusuga toimetulekul. Selleks on juba kavandatud ja ümber kavandatud üle 725 miljoni euro ühtekuuluvuspoliitika vahendeid. Kui teiste liikmesriikide kavad realiseeruvad, võib SAFE meetmete koguväärtus ulatuda kuni 4 miljardi euroni.
Ühtekuuluvusmeetmetele pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE) eraldatud 17 miljardist eurost on liikmesriigid praeguseks kasutanud ligikaudu 1,3 miljardit eurot pagulaste majutamiseks, tervishoiuks, eluasemeks, tööhõiveks, koolihariduseks ning meditsiiniliseks, sotsiaalseks ja psühholoogiliseks toeks. CARE pakutud paindlikkusmeetmeid rakendatakse ka programmitöö perioodil 2021–2027. Näiteks kuni 30. juunini 2024on kavas pakkuda 5 % ettemakseid suurema likviidsuse tagamiseks ja 100 % ELi kaasrahastamist meetmete puhul, mis hõlbustavad kolmandate riikide kodanike integreerimist. Vähemalt 30 % nendele meetmetele eraldatud vahenditest tuleb suunata kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide välja töötatud tegevustele.
Näited ELi ja Ukraina solidaarsusest
- Poolas toetati Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja ühtekuuluvusmeetmest pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE) kümne eraldi eluaseme ehitamist Zamośći linnas Poola-Ukraina piiri lähedal. Hoone kohandati sobivaks eluasemeks Venemaa agressiooni tõttu Ukrainast põgenevatele inimestele (eelkõige lastega naistele).
- Saksamaal kasutati Alam-Saksi liidumaa pagulaste toetamise programmideks 15 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist. Projekti CARE raames toetati pagulastele suunatud saksa keele kursusi, millega aidati kaasa sotsiaalsele integratsioonile ning valmistati osalejaid ette koolitusvõimalusteks, õpinguteks ja tööks.
Näited ELi toetusest VKEdele ja vähekaitstud leibkondadele seoses kõrgete energiahindadega
- Slovakkia on juba kasutanud ühtekuuluvuspoliitika vahendeid rohkem kui 650 miljoni euro ulatuses, et täiendada riiklikku energiatoetuskava, millega toetatakse vähekaitstud leibkondi energiaarvete tasumisel. Kava teatavate osadega kompenseeritakse kodumajapidamiste gaasi hinnatõus ja küttekulud ning nähakse ette konkreetne energiahinna hüvitis väikestele elektri- ja gaasitarbijatele.
- Bulgaaria on juba eraldanud 24,3 miljonit eurot ühtekuuluvuspoliitika vahenditest SAFE meetmetele, et toetada vähekaitstud leibkondi.
- Rumeenia on paigutanud Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest ümber üle 50 miljoni euro, et toetada kodumajapidamisi nende energiaarvete tasumisel.
Ka kodanikud arvavad, et ELi rahastatud projektidel on positiivne mõju!
Komisjoni täna avaldatava uue Eurobaromeetri uuringu tulemustest ilmneb, et 39 % vastanutest on ELi rahastatavatest projektidest üldiselt teadlikud, mis on viis protsendipunkti rohkem kui 12 aastat tagasi. 79 % neist, kes on teadlikud ELi rahastatavatest projektidest, leiavad, et need on piirkondadele positiivselt mõjunud.
Taust
Ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine investeerimispoliitika, mis moodustab umbes kolmandiku ELi eelarvest (mitmeaastane finantsraamistik). Selle poliitika eesmärk on vähendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust ELis.
COVID-19 pandeemia ajal võimaldas koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus liikmesriikidel suunata 2014.–2020. aasta kasutamata vahendid ümber erakordsetesse kuludesse, mis hõlmasid ajutisi tööskeeme, digiseadmeid veebiklasside jaoks, maske ja muid kaitsevahendeid, hingamisaparaate ja isegi vaktsiine. Tänu nendele meetmetele kavandati ümber rohkem kui 24 miljardit eurot.
Kokku rohkem kui 17 miljardi eurose eelarvega CARE paketid aitasid riikidel ja regioonidel leevendada koormust riikide eelarvetele, kavandades ja ümber kavandades ühtekuuluvuspoliitika fondidele programmitöö perioodiks 2014–2020 eraldatud vahendeid pagulaste ning neid vastuvõtvate inimeste ja regioonide toetamiseks. CARE pakutud paindlikkusmeetmeid rakendatakse ka programmitöö perioodil 2021–2027. Näiteks kuni 30. juunini 2024 on kavas pakkuda 5 % ettemakseid suurema likviidsuse tagamiseks ja 100 % ELi kaasrahastamist meetmete puhul, mis hõlbustavad kolmandate riikide kodanike integreerimist. Vähemalt 30 % nendele meetmetele eraldatud vahenditest tuleb suunata kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide välja töötatud tegevustele.
SAFE algatusega võimaldatakse täiendavalt ümber suunata kasutamata vahendeid, et toetada VKEsid ja vähekaitstud leibkondi, keda kõrged energiahinnad eriti mõjutavad, ning rahastada lühiajalisi tööajakavasid, et säilitada inimeste töökohti. Liikmesriigid võivad energiahindade järsu tõusuga toimetulekuks kasutada kuni 10 % oma ühtekuuluvuspoliitika eraldistest.
9.–12. oktoobril toimub Brüsselis Euroopa 21. piirkondade ja linnade nädal. Rohkem kui 300 kokkusaamisest koosneval üritusel osaleb kohapeal üle 7000 osaleja ja sellel astub üles üle 1000 esineja kogu EList ja mujalt. ELi piirkondade nädala teemade hulka kuuluvad piiriülese koostöö takistuste kõrvaldamine, kohalikule energiale üleminek julgeoleku ja kestlikkuse tagamiseks, sotsiaalse innovatsiooni edendamine, tööstusjärgses üleminekus olevad regioonid, talentide hoidmine piirkondlikuks kasvuks, väikesed ja keskmise suurusega linnakeskused, mis edendavad majanduskasvu.
Pärast rahastamiseeskirjade enneolematut ja kiiret kohandamist, et toetada liikmesriike ja regioone COVID-19 pandeemia ajal, on ühtekuuluvuspoliitika taas olnud esirinnas Euroopa reageerimisel hiljutistele kriisidele. Vahendist ei ole mitte üksnes algusest peale toetatud Ukraina sõja eest põgenevaid inimesi, vaid ka aidatud meie algatusega SAFE vähekaitstud leibkondadel ja VKEdel tasuda oma energiaarveid. See on ühtekuuluvuspoliitika keskmes oleva solidaarsuse selge väljendus ning konkreetne näide selle kohta, et liit on pühendunud sellele, et kedagi ega ühtegi regiooni ei jäeta kõrvale.
Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira - 09/10/2023
Olgu tegemist Venemaa Ukraina-vastase sõja tagajärgedega või üha sagenevate kliimakatastroofidega, energiakriisi või sotsiaalse ebavõrdsusega, on kriisijuhtimist ikka korraldanud kohalikud ja piirkondlikud esindajad. Nagu näitab meie aruanne piirkondade ja linnade olukorra kohta, on väga oluline vältida uute erinevuste tekkimist seoses struktuurimuutustega ja valmistuda tulevikuks. Vaja on tugevdatud ühtekuuluvuspoliitikat, et kaotada territoriaalne lõhe, juhtida digi- ja rohepööret kohapeal ning toetada inimesi igas Euroopa nurgas.
Vasco Alves Cordeiro, President of the European Committee of the Regions - 09/10/2023