Alpi piirkond on üks rikkamaid piirkondi maailmas, seal on ainulaadsed geograafilised ja loodustingimused ning Euroopa kontekstis on piirkond majanduslikult kõige dünaamilisem, uuenduslikum ja konkurentsivõimelisem. Paraku esineb piirkonna puhul ka ühist lahendust vajavaid olulisi probleeme, näiteks:
- majanduse üleilmastumine, mille kontekstis peab territoorium eristuma konkurentsivõimelise ja uuenduslikuna;
- demograafilised suundumused, eelkõige elanikkonna vananemise kombineeritud mõju, hõre asustus mägipiirkondades ja uued rändemudelid;
- kliimamuutustele aldis keskkond ja selle prognoositav mõju keskkonnale, elurikkusele ja elanike elutingimustele;
- energiavarustuse keerukus, arvestades nõudlusele vastamist ja selle korraldamist jätkusuutlikult, turvaliselt ja taskukohase hinnaga;
- ala eriline geograafiline asukoht Euroopas transiidipiirkonnana;
- hooajalise tegevuse väga suur osakaal, seda eriti turismipiirkondades.
Kõnealuse piirkonna eri alade puhul esineb siiski märkimisväärseid erinevusi (näiteks Alpide rannikualad ja mägipiirkonnad).
19. ja 20. detsembri 2013. aasta Euroopa Ülemkogu palus komisjonil koostada koostöös liikmesriikidega 2015. aasta juuniks ELi Alpi piirkonna strateegia (EUSALP), mis põhineks tugeval piirkondlikul koostööl. Strateegia mõjutaks umbes 80 miljonit inimest, kes elavad seitsme riigi, millest viis on ELi liikmesriigid (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Austria ja Sloveenia) ja kaks riiki väljastpoolt ELi (Liechtenstein ja Šveits), 48 piirkonnas (kaart lisas).
Makropiirkondliku strateegiaga hõlmatud geograafiline piirkond on väga sobiv Alpi piirkonna jätkusuutlikuks arenguks, edendama majanduskasvu kogu Euroopas ning mägialade ja Alpide jalamil asuvate alade vastastikust solidaarsust.
Strateegia hõlmab järgmisi valdkondi: 1) majanduskasv ja innovatiivsus; 2) liikuvus ja ühenduvus ning 3) keskkond ja energeetika.
Strateegiale peaksid aitama aktiivselt kaasa liikmesriikide poolt toetatavad Alpi piirkonnad ning piirkonnas juba toimivate rohkete koostööstruktuuride kogemus, ühtlasi peaks see põhinema tegevusel, mida viidi ellu enne, kui komisjon hakkas oma strateegiat välja töötama.