Eesti
Valige oma kee
Hr Lemaître, kui andsite aasta tagasi intervjuu ajakirjale Panorama, rääkisime palju COVID-19 pandeemiast ja sellest, kuidas ühtekuuluvuspoliitika oli Euroopas üks esimesi, mis kriisile reageeris ja oli ka vahend taastumiseks. Kas võiksite öelda, kuidas see on sellest ajast edenenud?
Ühtekuuluvuspoliitika on tõesti olnud Euroopa reageerimise esirinnas – me võimestasime liikmesriike mobiliseerima peaaegu 23 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika kasutamata ressurssidest, millest 13 miljardit eurot oli saadaval juba esimese kuue kuu jooksul. Neid erakorralisi vahendeid kasutati selleks, et osta eluliselt tähtsaid meditsiinivahendeid, aidata ettevõtetel liikumispiirangute ajal tegevust jätkata ja pakkuda põhisissetulekuid neile, kes olid kõige raskemas olukorras. Ilma selle lühiajalise abita, mida võimaldasid õigusaktide paketid CRII ja CRII+, mille suutsime väga kiiresti kasutusele võtta, oleksid tagajärjed olnud meie inimestele ja majandusele palju laastavamad. Sellele järgnes REACT-EU (ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetav taasteabi) – üks suurimaid programme taasterahastu „NextGenerationEU“ raames, millega pakutav uus ja täiendav rahaline toetus ulatus 50,6 miljardi euroni. REACT-EU jätkus ja pikendas kriisile reageerimise ning kriisi tagajärgede kõrvaldamise meetmeid, ületades lõhe pikaajalise taastumiseni selliste projektide toetamisega, mis peale kriisi tagajärgede lahendamise ka investeerisid majanduse rohelisse, digitaalsesse ja vastupanuvõimelisse taastumisse. Ning viimasena keskendume nüüd CARE meetmepaketi (ühtekuuluvusmeetmed pagulaste toetamiseks Euroopas) erinevatele elementidele. See on kiire vastus Venemaa Ukrainasse sissetungi tagajärgedele ja kujutab endast laiendatud vastust COVID-19 pandeemia jätkuvale mõjule.
See viib meid otse järgmise küsimuse juurde: aasta alguses, kui meie maailmajagu hakkas aeglaselt pandeemia tipust üle saama, algas sõda Ukrainas. Kas räägiksite lähemalt CARE paketist, mida just nimetasite?
Miljonid ukrainlased on põgenenud pärast Venemaa sissetungi nende riiki, et jõuda ohutusse kohta Euroopa Liidus. Et aidata liikmesriikidel ja piirkondadel tulla toime selle sissevooluga, esitas komisjon kaks ettepanekut, mis võeti tänavu aprillis rekordilisel kiirusel vastu – CARE ja suurem eelrahastamine REACT-EU vahenditest (mida mitteametlikult nimetatakse CARE 2 meetmeteks). CARE meetmed sisaldavad sihipäraseid muudatusi ühtekuuluvuspoliitika jaoks loodud 2014.–2020. aasta õigusraamistikus ning enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi (FEAD) määruses. Sellest saab rahastada taristute, seadmete, toodete ja tervisega seotud investeeringuid ning need võivad hõlmata kõiki, kes on saabunud ELi Venemaa agressiooni tagajärjel, vaatamata nende staatusele. Siiani on Ukrainast jõudnud Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeenia piiripunktide kaudu ELi peaaegu kümme miljonit inimest. Liikmesriigid on rahastanud riiklikest vahenditest esimesi vastuvõtumeetmeid, sealhulgas majutust, esmatarbe toiduabi ja materiaalset abi, rahalist toetust, meditsiiniteenuseid ja tervishoidu, transporti, juurdepääsu tööturule, sotsiaal- ja õigusabi, toetusi vastuvõtvatele peredele, haridust ja palju muud. Lubage, et ma tuletan meelde, et pärast CARE ettepanekuid võivad sellised pärast 24. veebruari alanud meetmed olla kõlblikud komisjonilt hüvitise saamiseks. Venemaa agressiooni üldisem majanduslik mõju on olnud raskem kui algset CARE paketti koostades oodati. Paljud sidusrühmad on väljendanud muret konkreetsete raskuste pärast, mida on esinenud ühtekuuluvuspoliitika raames 2014.–2020. aasta programmide alusel toetatud investeeringute rakendamisel, mida on tugevalt pidurdanud materjalide ja tööjõu puudus. Reageerisime kohe, võttes vastu FAST–CARE (paindlik abi territooriumidele) ettepaneku. See ettepanek sisaldas täiendavaid paindlikkusmeetmeid, et 2014.–2020. aasta investeerimistsükkel edukalt lõpule viia ja aidata leevendada mõju liikmesriikide eelarvetele, suurendades sihipäraselt 2021.–2027. aasta eelmaksete ja kaasrahastamise määrasid ühissätete määruses.
Lisaks vahetule abile Ukrainast põgenevatele inimestele näeme mõju suurenemist kõigile ELi kodanikele, nagu aina kasvav ja laienev energiakriis. Kas saate tuua konkreetseid näiteid ühtekuuluvspoliitika raames antavast toetusest selles eriti raskes valdkonnas?
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse võttis komisjon 8. mail vastu teatise „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“. Kümne päeva pärast täiendati teatist konkreetsete meetmetega. Nende eesmärk on muuta Euroopa Venemaa fossiilkütustest sõltumatuks juba enne 2030. aastat. Kuna Venemaalt pärineb üle 40 % kogu ELis tarbitavast maagaasist, 27 % imporditavast naftast ja 46 % imporditavast kivisöest, on puhastele energiaallikatele kiire ülemineku vajalikkus selgem kui kunagi varem. Nüüd on ühtekuuluvuspoliitika investeeringute raames läbiviidud meetmete korral energia säästmine varasemast veelgi tähtsam, et aidata liikmesriikidel ja piirkondadel vabaneda sõltuvusest Venemaa fossiilkütustest.
Selle aasta lõpuks kavatseme vastu võtta delegeeritud õigusakti lihtsustatud kuluvõimaluste kohta. See on suunatud energiatõhususele ja taastuvenergiale ning võimaldab ametiasutustel nendega seotud investeeringute tagasi maksmist kiiremini menetleda. Töötame koos liikmesriikide ja piirkondadega välja programme 2021.–2027. aasta perioodiks, et tugineda varasematele investeeringutele ning aidata veel kaasa puhta, turvalise ja taskukohase energiasüsteemi loomisele ELis. Ühtekuuluvuspoliitikal on suur tähtsus uutesse taastuvenergia tehnoloogiatesse investeerimise hoogustamisel. Sellegipoolest saab teha veel rohkem, näiteks toetades täiendavaid investeeringuid avamereenergiasse, innovatsiooni väljakujunenud taastuvenergiaallikatesse, nagu päikese- ja maismaa-tuuleenergia, biometaan ja taastuvatest allikatest saadud vesinik, sealhulgas salvestuse küsimused.
Meil on vaja arendada kogu liitu hõlmavaid väärtusahelaid ning tugevdada olemasolevaid põhisektorites, nagu vesinik, akud, päikese- ja avamere taastuvenergia. Tööstuse ja energiaalane üleminek on rasked, kuid samal ajal pakuvad ka tohutut võimalust, ning need peavad käima käsikäes. Selles valdkonnas oleme näinud palju väärtuslikke kavasid 2021.–2027. aasta programmideks, sealhulgas ka vesiniku kohta. Siiski on ruumi ka muudele meetmetele ning ma julgustaksin kõiki ametiasutusi ja sidusrühmi tegema veel rohkem meie saadaolevate toetuste abil, kasutades muuhulgas aruka spetsialiseerumise strateegiaid ja piirkondadevahelisi innovatsioonivahendeid.
Samuti tuleb keskenduda inimestele ja juhtimisele, eriti seoses haldusasutuste ja erasektori suutlikkuse ja ekspertteadmistega, et kujundada ja rakendada vajalikke projekte. REPowerEU paketis tegime ettepaneku luua konkreetne tehnilise toe toetusvahend piirkondlikele ja kohalikele energiaagentuuridele. Meil oleks hea meel teha koostööd haldusasutustega, kellel on selles valdkonnas kogemusi, ja ka teistega, kes on valmis selliseid agentuure veel uurima ja arendama.
Et tuua teile konkreetseid näiteid, oleme suve jooksul loonud mitu algatust ja rahastamisvahendit, et pakkuda konkreetset toetust igakülgselt energiakriisi vastu võitlemiseks. Näiteks programmis Urban Innovative Actions (UIA), mis loodi linnade jaoks nende probleemidele uute ja proovimata lahenduste katsetamiseks, on väga uuenduslikke projekte energiaülemineku ja kütteostuvõimetuse alal. Sellised Göteborgis, Pariisis ja Viladecansis (Barcelona) teostatavad projektid edendavad käitumise muutmist ning kogukondlike lähenemisviiside ja vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate kasutuselevõtmist, nagu hoonete ja linnaosade kütmise või jahutamise looduslikud lahendused. Paljud programmis UIA osalevad linnad kuuluvad ka nende saja linna hulka, mis osalevad kliimaneutraalsete ja arukate linnade missioonis. Samuti käivitasime regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi ja Euroopa Investeerimispanga loodud FI-Compassi mudeli, mis pakub energiatõhususe valdkonnas huvitavat toetuste ja rahastamisvahendite kombinatsiooni. See aitab julgustada põhjalikumate renoveerimiste tegemist, muutes eluasemed samal ajal taskukohasemaks väikese sissetulekuga leibkondadele, kes kannatavad kütteostuvõimetuse pärast.
Pidades silmas sõja ja pandeemiajärgse taastumise inflatsiooni hoogustavat mõju, mida teeb komisjon nende raskuste ületamiseks, mida põhjustab hinnatõus mitmetes sektorites ühtekuuluvuspoliitika projektidele?
Oleme teadlikud liikmesriikide raskustest ühtekuuluvuspoliitika projektidega üldise suure inflatsiooni tingimustes, eriti ehitussektoris. Komisjon on koostanud juhendeid, kuidas toimida suurprojektidega seoses energiahindade tõusu, hankeprobleemide ja toetuskõlblike kuludega. Riiklikud ametiasutused saavad muuta toetusesaajatega allkirjastatud toetuslepingutes määratud toetuse summasid, võttes arvesse muutunud olukorda (sealhulgas suurprojektide korral), tingimusel et on järgitud asjakohaseid ELi ja riiklikke eeskirju. Liikmesriigid ja hankijad on kohustatud haldama toetuslepinguid ja pooleliolevaid lepinguid juhtumipõhiselt.
Laiemas plaanis kavatseme FAST-CARE’i kaudu muuta palju lihtsamaks 2014.–2020. aasta programmide raames alustatud projektide jätkamise ja lõpetamise aastatel 2021–2027. See peaks võimaldama võtta projektides arvesse nii puudujääkide tõttu tekkinud hilinemisi kui ka hinnatõuse.
C’est la rentrée – mis on teie arvates järgmistel kuudel piirkondliku ja linnade arengupoliitika esmatähtsad ülesanded?
Viitaksin esmalt taas paketile FAST-CARE, mille kaasseadusandjad kiidavad eeldatavasti oktoobris heaks. Mida varem see pakett vastu võetakse, seda kiiremini saavad liikmesriigid kasutada seda täiendavat paindlikkust ja toetust praeguses raskes olukorras toime tulemiseks. Sama tähtis on see, et soovime lõpule viia kõigi 2021.–2027. aasta partnerluslepingute ja programmide vastu võtmise. Siiani oleme vastu võtnud 19 partnerluslepingut 19 liikmesriigiga kokku 330 miljardi euroses summas, et toetada eelseisvatel aastatel rohelist, digitaalset, sotsiaalset ja paremini ühendatud Euroopat. Samuti oleme vastu võtnud umbes sada rahastamisprogrammi, mis on tähtis verstapost, aga veel 290 on jäänud. Kõik programmid tuleb vastu võtta 2022. aasta lõpuks, vastasel korral läheb 2022. aasta eraldis kaduma. Töötame koos korraldusasutustega ööpäevaringselt, et jõuda enne aasta lõppu üle finišijoone.
Tulemas on ka teisi tähtsaid poliitilisi algatusi, sealhulgas eriti peatselt avaldatav teatis, mis käsitleb andekate inimeste kaotusega silmitsi seisvate piirkondade olukorda. Esimene piirkondlik väljavaade on koostamisel. Need iga-aastased väljavaated annavad edaspidi kokkuvõtliku pildi ELi ühtekuuluvuse olukorrast piirkondlikul tasemel. See võimaldab muutuvas ja ettearvamatus olukorras tagada vajaliku pideva poliitilise tähelepanu ühtekuuluvusvaldkonna raskustele, mis muidu piirduks ühtekuuluvusaruannete avaldamise aastatega.
Lõpetuseks on ka juba aeg valmistuda tulevikuks ja volinik Ferreira moodustabki analüüsirühma, et asuda täpsemalt arutlema põhiprobleemide üle, mis ootavad ühtekuuluvuspoliitikat ees pärast 2027. aastat.