Pärast W-kujulist majanduslangust 2008. ja 2011. aastal kasvab ELi majandus taas. Kriis mõjutas tugevalt peaaegu kõiki liikmesriike. Seetõttu peatus liikmesriikide vaheliste erinevuste pikaajaline vähenemine SKPs elaniku kohta. Taastumise alguse ja kõikjal toimuva majanduskasvuga on need erinevused aga taas kahanema hakanud ning seda kiiremini riikides, kus SKP elaniku kohta on väiksem.
Esimesi märke erinevuste vähenemise kohta on ELis selgelt näha ka piirkondlikul tasandil. Alates 2008. aastast suurenesid piirkondlikud erinevused tööhõive ja töötuse määrades ning SKPs elaniku kohta. 2014. aastal hakkasid vähenema erinevused tööhõives ja 2015. aastal SKPs elaniku kohta. Sellele vaatamata on paljudes piirkondades ikka veel SKP elaniku kohta väiksem ja tööhõive määr madalam kui enne kriisi.
2000. ja 2015. aasta vahel lähenes SKP elaniku kohta paljudes vähem arenenud piirkondades ELi keskmisele tänu kiiremale tootlikkuse kasvule, kuid tööhõive vähenes. Neis piirkondades on töötlev tööstus olnud enamjaolt edukas ning see on aidanud ettevõtjatel nii ühtsel turul kui ka maailma tasandil konkureerida. Et ELi keskmisele lähenemine jätkuks, peavad need piirkonnad liikuma väärtusahelas ülespoole, tegevusteni, mis nõuavad suuremaid oskusi ning on tehnoloogiliselt keerukamad ja uuenduslikumad, eriti kuna üleilmastumine ja tehnilised muutused võivad nende piirkondade majandusarengut kiiresti takistada.