Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi asepeadirektor Martin Seychell
Kuidas saaks Euroopa Komisjon kaasa aidata tervishoiusüsteemide täiustamisele ning nende töökindlamaks ja tervishoiuteenuste kättesaadavamaks muutmisele? See on keerukas ülesanne, sest liikmesriikidel on oma riiklikud tervishoiusüsteemid ja oma võrgustikud tervishoiuvaldkonna inimestest, asutustest ja ressurssidest. Kuidas saaks siis EL pakkuda sellistes tingimustes lisaväärtust?
Komisjon on oma 2014. aastal esitatud tervishoiusüsteeme käsitleva teatise kohaselt edendanud ELi tasandi koostööd, et riiklikke tervishoiusüsteeme täiustada ning muuta teenused kättesaadavamaks ja süsteemid töökindlamaks.
Süsteemide täiustamiseks on EL näiteks edendanud tervishoiusüsteemide tulemuslikkuse hindamist, patsiendiohutust ja ravi integreerimist. Töökindluse suurendamiseks on EL aidanud kaasa koostööle tervisetehnoloogia hindamise ja e-tervise vallas. Teenuste kättesaadavamaks muutmiseks on EL andnud oma panuse konkreetselt vajaolevate oskustega tööjõu kujundamisse, innovatiivsete ravimite kättesaadavamaks muutmisse ning patsiendiõigusi käsitleva 2011. aasta direktiivi arukasse kohaldamisse.
Nimetatud kolm eesmärki – täiustamine, kättesaadavus ja töökindlus – on põhiajendid tervishoiusüsteemide reformide väljatöötamiseks Euroopa poolaasta raames, s.o ELi eelarve- ja makromajandus- ja struktuurireformide koordineerimise iga-aastane tsükkel, mille käigus EL esitab riikidele soovitusi ja hindab reformide elluviimisel saavutatud tulemusi.
Euroopa poolaasta protsessis on esile toodud järgmised tervishoiusüsteemide reformide elemendid: tõhusate esmaste tervishoiuteenuste osutamine ja kättesaadavus, ravimite kulutõhus kasutamine, ravi integreerimise parandamine, tervishoiutehnoloogiate suhtelise tõhususe hindamine ning innustamine tervise parandamisele ja haiguste ennetamisele.
Juunis 2016 esitas nõukogu liikmesriikidele riigipõhised soovitused. Kuigi üldiselt on riigipõhiste soovituste struktuuri lihtsustatud ja nende arvu vähendatud, on tervishoiusüsteemi reformide kohta esitatud riigipõhiste soovituste arv suurenenud 11-lt 2015. aastal 13-le 2016. aastal. Üldiselt on 2016. aastal tervisega seotud soovituste põhitähelepanu jätkuvalt vajadusel täiustada tervishoiusüsteeme ja muuta need jätkusuutlikumaks. Samas avaldab eelarvele koos nendega survet ka vajadus muuta tervishoid tõhusamaks, parandada selle kvaliteeti ja/või muuta tervishoiuteenused kättesaadavamaks. Kuues selle aasta riigipõhises soovituses on selgelt rõhutatud vajadust parandada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavust. Peale selle rõhutatakse mitmes soovituses, et haiglaravisektori optimeerimiseks ja esmatasandi arstiabi parandamiseks on vaja sihipäraseid reforme.
Tervishoiuteenuste kättesaadavuse põhimõte, mille kohaselt peaks kõigile olema tagatud õigeaegne juurdepääs kvaliteetsele ja taskukohasele ravile, on lisatud ka Euroopa sotsiaalõiguste sambasse. Kõiki huvirühmi kutsutakse üles osalema Euroopa sotsiaalõiguste samba kujundamises. Selleks palutakse neil osa võtta Euroopa Komisjoni algatatud konsultatsioonis, mis kestab kuni 31. detsembrini 2016.
Rohkem kui kunagi varem on nüüd oluline tõsta esile hea tervise märkimisväärset rolli majandusliku jõukuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamisel.
