Xavier Prats Monné, Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi peadirektor

Euroopa Komisjoni sõltumatute teaduskomiteede uued liikmed asusid ametisse aprilli lõpus. Mul oli hea meel viibida sel üritusel ja tervitada eksperte, kes hakkavad järgmise viie aasta jooksul aitama komisjonil teha tõenditel põhinevaid poliitilisi otsuseid tervise-, keskkonna- ja tarbijakaitse valdkondades. Ajal, mil teadusuuringutel põhinevate otsuste tegemine on sageli ohus, ei väsi ma rõhutamast, kui oluline on komiteede nimede taga peituvate ekspertide roll: nemad on need, kes tegelevad vaevanõudva teadustööga ning tagavad, et järeldused vaadatakse läbi, et neid kontrollitakse ning et need tuginevad tõendusmaterjalidele.

Tõhususe parandamiseks ja kattumise vältimiseks muutus ka teaduskomiteede struktuur: endine tervise ja keskkonna teaduskomitee ning tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide sõltumatu teaduskomitee on ühendatud üheks tervise-, keskkonnast tulenevate ja uute riskide teaduskomiteeks. Tarbijaohutuse komitee jääb samaks nii oma ülesehituselt kui ka eesmärgilt.

Üle 350 teadlase saatsid teaduskomiteede liikmeks saamise taotluse, mis on hea näide asjaomaste komiteede mainest. Ei olnud lihtne teha valikut selliste andekate kogu maailmast pärit kandidaatide hulgast, kuid saan rõõmuga tõdeda, et ametisse valitud 34 teadlast – 17 mõlemas teaduskomitees – pakuvad laiaulatuslikke eksperditeadmisi, esindades samal ajal erinevaid rahvusi ja soolist tasakaalu ning moodustades hea koosluse taasvalitud ja uutest liikmetest. Lisaks peavad teadlased olema erapooletud ja vältima võimalikke huvide konflikte, et nad saaksid Euroopa Komisjonile nõu anda teaduslikult keerukates ja poliitilistelt tundlikes küsimustes.

Mida komiteede liikmed teevad? Nad vaatavad läbi ja hindavad teaduslikke andmeid, et teha järeldusi, hinnata võimalikke ohte ja anda tõenditel põhinevat nõu. Nii aitavad nad kaitsta ELi kodanike tervist, toetades samas innovatsiooni, töökohtade loomist ja majanduskasvu ELis.

Seega annavad nad täiendava panuse juba niigi muljetavaldavasse teaduslike arvamuste kogusse, mille eest võlgneme tänu varasemate aastate ekspertidele, sest alates teaduskomiteede loomisest 1978. aastal on need võtnud vastu üle tuhande arvamuse. Hiljuti käsitletud teemade hulgas on solaariumidega seotud võimalikud ohud, elektromagnetväljad, tubakatoodetes kasutatavad lisaained, kirurgilised võrgud ja mitmest metallosast koosnevad puusaliigese proteesid – et anda aimu erinevatest ELi kodanike jaoks olulistest teemadest.

http://ec.europa.eu/dgs/health_food-safety/dyna/enews/enews.cfm?al_id=1685

29. jaanuaril 2016 avaldasid Euroopa Komisjon ning tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide sõltumatu teaduskomitee (SCENIHR) lõpliku arvamuse tubakatoodetes kasutatavate lisaainete kohta.  See on esimene kõnealust teemat käsitlevast kahest arvamusest, mida komisjon taotles, et aidata määrata kindlaks lisaained, mis tuleks kanda tubakatoodete direktiiviga ette nähtud erinimekirja.

2014. aastal vastu võetud tubakatoodete direktiiviga (2014/40/EL) karmistatakse tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevaid eeskirju. Direktiivi artikliga 7 nähakse ette teatavate lisaainete kasutamise keelustamine tubakatoodetes. Sellisteks aineteks on nt vitamiinid, kofeiin ja tauriin, eralduvatele ainetele värvust andvad lisaained ning sissehingamist või nikotiini omastamist hõlbustavad lisaained. Artikli 6 kohaselt pidi komisjon töötama välja ja ajakohastama erinimekirja, mis hõlmab vähemalt 15 sigarettides ja isevalmistatavate sigarettide tubakas sisalduvat lisaainet. Selles esimeses teaduslikus arvamuses määratakse kindlaks lisaained, mis tuleks erinimekirja kanda.

Tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide sõltumatu teaduskomitee tegi kindlaks 48 kemikaali, mis tuleks kanda erinimekirja. Need ained valiti välja, kuna neil on või võib olla üks või mitu allpool loetletud omadustest:

• mürgisus põletamata kujul (lisaained võivad muu hulgas olla kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised);
• hõlbustavad sissehingamist või nikotiini omastamist, mis võib aidata kaasa sõltuvuse tekitamisele;
• iseloomulik aroom, mis on üks teguritest, mis võib muuta tubakatooted ligitõmbavaks;
• teatavate mürgiste kemikaalide moodustumine põlemisel.

Täieliku nimekirja ja üksikasjad selle kohta, kuidas ja miks valiti konkreetsed lisaained erinimekirja, võib leida arvamusest ning hõlpsasti loetav teabeleht tubakatoodetes sisalduvate lisaainete kohta on samuti kättesaadav inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keeles.

Teise arvamuse, mis avaldatakse samuti sel aastal, eesmärk on aidata välja töötada suunised erinevate uuringute liikide jaoks ning nende kriteeriumid, mida tootjad peaksid taotlema, et hinnata erinevate lisaainete asjakohasust.

http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/emerging/docs/scenihr_o_051.pdf(853 KB)

27. aprillini 2016 on avatud avalik konsultatsioon, mis käsitleb Euroopa Komisjoni ning tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide sõltumatu teaduskomitee (SCENIHR) esialgset arvamust ultraviolettkiirguse bioloogilise mõju kohta tervisele ning milles keskendutakse eelkõige solaariumide kasutamisele kosmeetilistel eesmärkidel .   Selleteemaline avalik arutelu toimus 12. aprillil 2016 Luxembourgis ning sellest võtsid osa nii tubakatööstuse kui ka vabaühenduste esindajad, teadlased, vähktõve asjatundjad ja muud osapooled.  Esialgses arvamuses käsitletakse solaariumide kasutamise põhjendusi ning nendega seotud ja riske.

Tuginedes olemasolevale teaduslikule tõendusmaterjalile, jõudis tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee järeldusele, et ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) on täielikult kantserogeenne ning sellel on nii vähktõbe tekitav kui ka selle arengut soodustav mõju. Leidub olulisi tõendeid selle kohta, et solaariumi kasutamine põhjustab naha melanoomi, skvamoosrakulist kartsinoomi ning vähemal määral basaalrakulist kartsinoomi, eriti juhul, kui solaariumi kasutamine algab varajases eas.

On olemas mõningaid tõendeid ka selle kohta, et solaariumidega kokkupuude võib põhjustada ka silma melanoomi. Solaariumide kasutamise arvele võib kanda paljud melanoomse ja mittemelanoomse nahavähi juhtumid ning erakordselt sagedase melanoomide tekke enne 30. eluaastat. Tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee jõudis ka järeldusele, et solaariumist on tervisele väga vähe kasu ning seda ei tohiks kasutada optimaalse D-vitamiini taseme saavutamiseks. Solaariumipäevituse kantserogeense mõju ja nahavähki aktiveeriva toime tõttu (puuduvad andmed UV-kiirguse ja UV-annuse ohutusmäärade kohta), järeldab tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee, et solaariumide UV-kiirguse puhul ohutu piirmäär puudub.

Tervise-, keskkonnast tulenevate ja uute riskide teaduskomitee (uus komitee, mis asendab tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomiteed) võtab lõpliku arvamuse vastu käesoleva aasta jooksul pärast seda, kui on hinnanud avaliku konsultatsiooni käigus saadud vastuseid.

http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/emerging/docs/scenihr_o_052.pdf(773 KB)

Kaltsiumtsüaanamiidi, mis koosneb 44% kaltsiumist ja 24% lämmastikust, toodeti esmakordselt 1800ndate aastate lõpus ning seda kasutati väetisena põllumajandussektoris. 2013. aastal paluti tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteel (SCHER) hinnata võimalikke ohte, mis tulenevad inimeste tervisele ja keskkonnale selle aine väetisena kasutamisest.

Euroopa Komisjon ning tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee avaldasid 22. aprillil 2016 lõpliku arvamuse kaltsiumtsüaanamiidi väetisena kasutamisest tulenevate võimalike ohtude kohta inimeste tervisele ja keskkonnale.

Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee hindas inimtervisele tulenevaid ohte, kasutades asjaomase aine väetisena kasutamisega seotud töötajate kokkupuute mudelit, mis põhines taimekaitsevahendite registreerimisel kasutatavatel meetoditel. Väetise mõju arvutati nii professionaalsel kui ka eraeesmärgil kasutamise puhul. Arvutused käsitlesid ka kõrvalseisjaid ja elanikke, sealhulgas lapsi.

Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee jõudis järeldusele, et kahjulikku mõju inimestele ja keskkonnale ei saa välistada, kui kaltsiumtsüaanamiidi kasutatakse ka edaspidi samas ulatuses kui praegu.

http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/environmental_risks/docs/scher_o_169.pdf(2 MB)

Euroopa Komisjoni ja selle sõltumatu tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee avaldas 15. aprillil 2016 lõpliku arvamuse laste organismi sattuvate mänguasjamaterjalide hinnanguliste koguste kohta.

Tervise ja keskkonnariskide teaduskomiteel paluti vaadata läbi olemasolevad andmed kolme liiki mänguasjamaterjalide sattumise kohta laste organismi, et hinnata, kas mänguasjade ohutuse direktiivi 19 komponendi puhul kehtivad migratsiooni piirmäärad on endiselt piisavad või tuleks neid muuta ( kehtestades nt nädalased piirmäärad päevaste asemel).

1. Kuiv, habras, pulbrilaadne või elastne mänguasjamaterjal (organismi sattumise kogus 100 mg päevas)
2. Vedel või kleepuv mänguasjamaterjal (400 mg päevas)
3. Mahakraabitud mänguasjamaterjal (8 mg päevas)

Lõplikus arvamuses leiab tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee, et eespool nimetatud määrad on asjakohased ning et need peaksid jätkuvalt olema päevased, mitte nädalased piirmäärad.

http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/environmental_risks/docs/scher_o_170.pdf(503 KB)