Saada sõbrale
RSS
google +
Trükiversioon

Marina Maggini (Riiklik Terviseamet, Rooma, Itaalia) ja Jelka Zaletel (Riiklik Terviseamet, Ljubljana, Sloveenia)

Marina Maggini (Riiklik Terviseamet, Rooma, Itaalia) ja Jelka Zaletel (Riiklik Terviseamet, Ljubljana, Sloveenia)

Diabeet on laialdaselt levinud raske haigus. Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni hiljutise hinnangu kohaselt põdes 2015. aastal maailmas diabeeti 415 miljonit täiskasvanut (vanuses 20–79 aastat), mis moodustab selle vanuserühma inimestest ligikaudu 9%. Kui selle haigusega ei tegeleta, suureneb 2040. aastaks diabeedihaigete arv eeldatavasti juba umbes 642 miljonini. Euroopa Liidus varieerub diabeedi esinemissagedus 4,0-4,5%st Leedus, Eestis ja Iirimaal kuni ligikaudu 10%ni Küprosel, Maltal ja Portugalis.

Diabeet suurendab ka paljude teiste tõsiste terviseprobleemide, nagu südame-veresoonkonna haiguste, pimedaksjäämise, neuropaatia, jalaprobleemide ja nefropaatia tekkeriski. Kui aga riskirühma kuuluvad inimesed muudavad oma eluviisi, võib see aidata vältida haigestumist enimlevinud 2. tüüpi diabeeti või seda märkimisväärselt edasi lükata. Lisaks sellele saavad paljud diabeetikud ravi, eluviisi muutmise ja oma tervise eest hästi hoolitsemise abil komplikatsioonide teket vältida või edasi lükata.

2014. aastal käivitati Euroopa ühismeede, mis käsitleb kroonilisi haigusi ja edendab tervena vananemist kogu eluea jooksul (CHRODIS). Ühismeede loodi tänu Euroopa Komisjoni üleskutsele teha raskete krooniliste haiguste ennetamise ja ravi alal rohkem koostööd. Diabeet valiti näidisjuhtumiks selle kohta, kuidas saaks kroonilisi haigusi põdevate inimeste ravi täiustada. Peamine eesmärk on kasutada olemasolevaid teadmisi, et parandada riikidevahelist koordineerimist ja koostööd diabeedialaste heade tavade vahetamise abil.

Ühismeetme CHRODIS raames kaardistati Euroopas riiklikud diabeedikavad. Selle alusel koostati poliitikatutvustus, mille eesmärk on kindlaks teha tegurid, mis võivad hõlbustada riiklike diabeedikavade arendamist, rakendamist ja jätkusuutlikkust. Euroopa riigid on eri lähenemisviiside abil teinud diabeedist tingitud koormuse vähendamiseks kindlaid edusamme. Neist kogemustest saadud õppetunnid toetavad riikide püüdlusi luua diabeedi (ning laiemalt ka teiste krooniliste haiguste) ennetamiseks ja raviks toimiv ning terviklik strateegia.