Toetame Ukrainat, et kaitsta vabadust ja demokraatiat

Venemaa põhjendamata agressioonisõda Ukraina vastu on toonud sõja tagasi Euroopasse.

Alates sellest saatuslikust päevast – 24. veebruarist 2022 –, mil Venemaa väed piiri ületasid, on Euroopa vankumatult pühendunud ukrainlaste toetamisele.

Oleme taganud Putini pommide eest põgenevatele inimestele peavarju. Oleme andnud rahalist abi, et riik saaks edasi toimida. Oleme andnud sõjalist abi. Oleme karistanud kuritegude toimepanijaid.

Oleme toetanud Ukrainat igal sammul, mis toob neid ELile lähemale.

„Euroopa on Ukraina poolel igal sõjapäeval ja ka igal päeval pärast sõda.“

Ursula von der Leyen

Ukraina vastupanuvõime ja vastupidavuse suurendamine 

Oleme andnud enneolematut humanitaar-, finants- ja sõjalist abi, mille ulatus on praeguseks ligikaudu 108 miljardit eurot, sealhulgas 39 miljardi euro ulatuses sõjalist abi. Uue Ukraina rahastu kaudu eraldame järgmise nelja aasta jooksul veel 50 miljardit eurot.

See aitab osutada põhiteenuseid – hoida koolid avatuna, maksta palka ja pensione, samal ajal kui Ukraina rahvas jätkab võitlust sissetungija vastu.

Praegusel süngel ajal viime nende kodudesse valgust, andes neile miljoneid lambipirne ning tuhandeid trafosid ja elektrigeneraatoreid.

Oleme Ukrainasse saatnud sadu koolibusse, et muuta Ukraina laste kooli jõudmine lihtsamaks ja ohutumaks.

Ja oleme aidanud neid, kes olid sunnitud oma kodud maha jätma. Eurooplased on avanud lahkelt oma kodud. 

Rohkem kui neljale miljonile ELi saabunud inimesele oleme pakkunud abi, elukohta, peavarju, juurdepääsu töökohtadele, tervishoiule ja kooliharidusele.

Paneme Venemaa tema tegude eest maksma

Solidaarsus Ukrainaga tähendab võitlust õigluse eest.

EL on kehtestanud Venemaa suhtes ulatuslikud sanktsioonid, et nõrgestada Venemaa sõjamasinat ning kahjustada selle tööstuslikku ja majanduslikku suutlikkust sõda pidada.

Teeme tööd selle nimel, et tagada, et süüdlased maksaksid oma kuritegude eest ning et Haagis asuv rahvusvaheline keskus Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks saaks nad vastutusele võtta.

Butšas, Mariupolis, Harkivis, Hersonis, Lvivis, Irpinis ja paljudes muudes kohtades toime pandud sõja- ja inimsusvastaseid kuritegusid ei tohi unustada ning neid ei unustatagi.

Tee ühise ja helgema tulevikuni

Ukraina kuulub Euroopa perekonda.

Vaid mõni päev pärast seda, kui Venemaa alustas oma põhjendamatut agressiooni, taotles Ukraina ELi liikmesust ja vähem kui kaks aastat hiljem leppisid ELi juhid kokku ühinemisläbirääkimiste alustamises Ukrainaga.

Euroopa kiirendab ka oma teed vastupanuvõimelisema tuleviku suunas. EL vähendas järsult Venemaa fossiilkütuste importi ning suurendas seega meie energiajulgeolekut ja kiirendas üleminekut puhtamale ja kodusele energiale.

See jõhker agressioon on samuti näidanud, et peame tugevdama oma julgeolekut ja kaitset. Töötame praegu välja uut Euroopa kaitsetööstuse strateegiat, et suurendada liikmesriikide jõupingutusi valdkondades teadusuuringutest kuni tootmise või hangeteni ning parandada üldist varustuskindlust.

„Ukraina on eesliinil, et kaitsta kõike, mida me eurooplastena hindame: meie vabadust, demokraatiat, mõtte- ja sõnavabadust.“

Ursula von der Leyen

Slava Ukraini
ja elagu Euroopa!