Täna avaldas komisjon piirkondliku konkurentsivõime näitaja, millel on juba pikk ajalugu, kuid mille metoodikat on põhjalikult uuendatud, ja mille abil mõõdetakse kõigi ELi piirkondade konkurentsivõimet.
- 27 March 2023
Uuendatud piirkondliku konkurentsivõime näitaja 2.0 osutab, et ELi piirkondade vahel on endiselt suured erinevused, kuid vähem arenenud piirkonnad on oma konkurentsivõimet parandanud. Konkurentsivõime näitaja kohaselt on ELi kõige konkurentsivõimelisemad piirkonnad Utrechti ümbrus, Lõuna-Holland ja Prantsusmaa pealinnapiirkond Île-de-France.
Vähem arenenud piirkonnad on jõukamatele järele jõudmas
Ajavahemikul 2016–2022 on piirkondlik konkurentsivõime vähem arenenud piirkondades paranenud, samas kui üleminekupiirkondade tulemused on olnud ebaühtlasemad. Arenenumad piirkonnad on jätkuvalt kõige edukamad.
Kõige madalamate tulemustega on ELi idapoolsete liikmesriikide vähem arenenud piirkonnad.
ELi idapoolsete liikmesriikide kõikide piirkondade tulemused paranesid 2016. ja 2019. aasta vahelisel ajal, samal ajal kui ELi lõunapoolsetes piirkondades, kus tulemused olid samuti üsna kesised, oli olukord kirjum. Aastatel 2019–2022 liikus enamik ELi idapoolsetest piirkondadest, sh. Balti riikides, Horvaatias, Ungaris, Poolas ja Sloveenias, jõudsalt edasi, kuid mõned Tšehhi, Rumeenia, Slovakkia ja Bulgaaria piirkonnad jäid ELi keskmisest maha.
ELi lõunaosas paranesid Portugali, Hispaania ja enamiku Kreeka piirkondade tulemused, kuigi viimane alustas väga madalalt tasemelt. Enamik Itaalia ja Küprose piirkondi ei saavutanud aga ELi keskmist.
Enamasti on kõige konkurentsivõimelisemad pealinnapiirkonnad, kuid konkurentsivõimelisemates liikmesriikides on lõhe pealinna ja muude piirkondade vahel väiksem.
Pealinnapiirkonnad on kõige konkurentsivõimelisemad kõigis liikmesriikides välja arvatud Saksamaal, Itaalias ja Madalmaades. Lõhe teiste piirkondadega võib olla suur ning eriti suur on see Prantsusmaal, Rumeenias ja Slovakkias.
Konkurentsivõimelisemates riikides on pealinnapiirkonna ja muude piirkondade konkurentsivõime erinevus väiksem. See osutab, et avaliku sektori meetmed ja investeeringud peaksid edendama ülespoole suunatud lähenemist, mis aitab vähem konkurentsivõimelistel piirkondadel oma tulemusi parandada ja järele jõuda, tagades samal ajal kõige konkurentsivõimelisemate piirkondade jätkuva arengu.
Konkurentsivõimelisematel piirkondadel on märkimisväärsed eelised
Konkurentsivõimelisemates piirkondades on SKP elaniku kohta suurem. Nendes piirkondades on naistel paremad karjäärivõimalused ning vähem on noori naisi, kes ei tööta ega õpi (NEET-noorte osakaal). Konkurentsivõimelisemad piirkonnad on eriti atraktiivsed äsja kõrgkooli lõpetanute jaoks, sest seal on lihtsam tööd leida.
Ühtekuuluvuspoliitika tähtsus ELi piirkondliku konkurentsivõime jaoks
Piirkondliku konkurentsivõime näitajad 2.0 kinnitavad, et ELi piirkonnad vajavad endiselt toetust, et parandada oma konkurentsivõimet ja vähendada piirkondadevahelisi erinevusi. Ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine investeerimismeede piirkondade toetamiseks, et edendada töökohtade loomist, ettevõtete konkurentsivõimet, majanduskasvu ja säästvat arengut ning parandada kodanike elukvaliteeti.
Piirkonna konkurentsivõime kajastub selle suutlikkuses tagada ettevõtjatele ja elanikele meeldiv ja kestlik elu- ja töökeskkond. Uue metoodika kohaselt arvutatud näitaja annab põhjalikuma ülevaate ELi piirkondade konkurentsivõime erinevatest tasemetest ja on hindamatu abivahend poliitikaloome parandamisel. See võimaldab meil kujundada paremaid poliitikameetmeid, et luua Euroopa piirkondade kodanikele atraktiivsed ja jätkusuutlikud elutingimused. See on ühtekuuluvuspoliitika peamine eesmärk. Kuna iga piirkond on ainulaadne, pakume neile kohandatud toetust, et nad võiksid suurendada oma mõjukust ning kasutada oma tugevaid külgi ja eeliseid.
Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira - 27/03/2023
Taustteave
2010. aastal käivitatud ja iga kolme aasta järel avaldatav piirkondliku konkurentsivõime näitaja võimaldab ELi piirkondadel jälgida ja hinnata oma arengut ja seda teiste piirkondadega võrrelda. See on oluline vahend, sest 68 näitaja abil on võimalik saada ülevaade piirkondade konkurentsivõimest.
2022. aasta piirkondliku konkurentsivõime näitaja puhul kasutatakse täielikult muudetud metoodikat ja selle järgi arvutatakse uuesti ka varem avaldatud näitajad. 2022. aasta piirkondliku konkurentsivõime näitaja 2.0 koosneb kolmest alamindeksist (baasindeks, tõhususe indeks ja innovatsiooniindeks) ning 11 sambast (institutsioonid, makromajanduslik stabiilsus, taristu, tervis, põhiharidus, kõrgharidus, koolitus ja elukestev õpe, tööturu tõhusus, turu suurus, tehnoloogiline valmisolek, ettevõtluse keerukus ja innovatsioon), mis käsitlevad konkurentsivõime eri aspekte.
Piirkondliku konkurentsivõime näitaja 2.0 põhineb statistilistel NUTS 2 (ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse) piirkondadel. Kõik näitajad kajastavad perioodi enne Venemaa tungimist Ukrainasse ning see on esimene kord, kui näitajad ei hõlma Ühendkuningriiki.