Täna tähistame Ühtekuuluvusfondi 30. aastapäeva.
- 03 April 2023
Ühtekuuluvusfondi tegevusaja jooksul on selle vahenditest ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamiseks investeeritud peaaegu 179 miljardit eurot.
Ühtekuuluvusfond loodi Maastrichti lepinguga, et täiendada ühtse turu ühtekuuluvuspoliitika vahendeid ning fondi eesmärk on toetada transporditaristu ning kliima- ja keskkonnakaitsega seotud investeeringuid, peamised valdkonnad on veevarustus ja jäätmekäitlus, energiatõhusus, taastuvenergia ning maantee- ja raudteetaristu.
Selleks et edendada Euroopa majanduse lähenemist, saavad Ühtekuuluvusfondist toetust liikmesriigid, kelle kogurahvatulu on alla 90 % ELi keskmisest. Ühtekuuluvusfondist antav toetus, nagu ka kogu ühtekuuluvuspoliitika raames antav toetus, on aidanud suurendada abisaajate riikide rahvatulu. Esimesed riigid, kelle kogurahvatulu tõusis üle abikõlblikkuse künnise, st 90 % ELi keskmisest, olid Iirimaa ja Hispaania.
Sillad, metrood, lennujaamad, kiirrongid ja veel palju muud
Ühtekuuluvusfondist on rahastatud sümboolse tähendusega projekte, mis on muutnud piirkondi ja linnu ning aidanud neil ülejäänud ELile järgi jõuda. Näiteks rahastati Portugalis Vasco da Gama silla ehitamist Lissabonis. See on Euroopa Liidu pikim sild (12,3 km), mis avati 1998. aastal. Samuti võiks esile tuua Portugali lõunaosas Guadiana jõel asuvat Alqueva tammi, mille taha on moodustunud Euroopa üks suurim strateegiline veehoidla.
Ühtekuuluvusfond on aidanud märkimisväärselt kaasa üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamisele: ehitatud ja ajakohastatud on 7 800 km sellesse võrku kuuluvaid teid ja 3 650 km raudteid ning mitmeid sildu ja tunneleid. Ühtekuuluvusfondist rahastati Kagu-Euroopa pikima raudteetunneli (Elin Pelin – Vakarel – Kostenets) ehitamist Bulgaarias. Samuti toetati teise rööpapaari ehitamist Sloveenias Aadria mere olulise sadama Koperi ja raudteesõlme Divača vahel, see võimaldab suurendada märkimisväärselt kaubaveomahtu ja tagab ühenduse Austria raudteevõrguga.
Hispaanias toetati Ühtekuuluvusfondi vahenditega kaasaegse kiirraudteevõrgu rajamist. Näiteks valmis 804 kilomeetri pikkune Madridi–Barcelona–Prantsuse piiri kiirliin, mis on üks peamisi ühendusteid Hispaania ja ülejäänud Euroopa vahel.
Poolas renoveeriti Varssavi–Gdynia raudteeliin, tänu millele on paranenud reisijatevedu Läänemere ja Aadria mere vahel, ning Poola suurlinnade vahelistel liinidel sõidab nüüd kaasaegne veerem.
Samuti on Ühtekuuluvusfondist rahastatud kestliku ühistranspordi arendamist linnades, näiteks metroovõrgu ehitamist ja laiendamist Varssavis, Budapestis, Bukarestis, Sofias ja Prahas. Bratislavasse ehitati Ühtekuuluvusfondi toel Petrzalka trammiliin ja linna maamärgiks kujunenud sild.
Lisaks on fondist saadud vajalikku abi lennujaamade laiendamiseks, et parandada ühendust 2000ndatel aastatel ELiga ühinenud riikidega. Sellistest lennujaamadest võiks nimetada Tallinna, Varssavi, Wroclawi ja Rzeszowi lennujaama.
Kliimamuutustele reageerimine ning keskkonna ja kodanike tervise kaitse
Ühtekuuluvusfondi vahendeid on investeeritud taristutesse, mis võimaldavad varustada 6 miljonit inimest puhta joogiveega ning suunata 10,5 miljoni inimese majapidamistest pärit reoveed puhastusrajatistesse. Lisaks on Ühtekuuluvusfondi investeeringud võimaldanud ringlusse võtta 4,2 miljonit tonni olmejäätmeid.
Keskkonna seisukohast väga oluline projekt keskkonnahoidliku ja jätkusuutliku majanduse arendamisel oli Alexandroupolise jäätmekäitlustehase käikulaskmine Kreekas, mille tulemusena paranes tuhandete inimeste elukvaliteet. Tehase tegevuse tulemusena on Rodopi prefektuuri neljast omavalitsusüksusest ja Evrose prefektuuri kahest omavalitsusüksusest prügimäele jõudvate jäätmete maht vähenenud 60%.
Ühtekuuluvusfondist rahastati Malta lõunaosa reoveekäitlustaristu ja Läti suurimate asulate veemajanduse moderniseerimist, et parandada joogivee kvaliteeti ja reovee käitlemist.
Puhta energia valdkonnas toetati Leedus Ühtekuuluvusfondi investeeringutega taastuvenergiat tootvate rajatiste ehitamist, mis varustavad elektriga peaaegu 20 000 majapidamist.
Lisaks investeeris Ühtekuuluvusfond projektidesse, mille eesmärk on kaitsta 8,3 miljonit inimest metsatulekahjude eest ja 11,4 miljonit inimest üleujutuste eest. Näiteks ehitati Ungaris Ülem-Tisza piirkonda Tisza jõe üleujutuste eest kaitsev süsteem ja reservuaar.
Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira
Ühtekuuluvusfond on lähenemise, konkurentsivõime, kestliku arengu ja siseturu edendaja. See aitab oluliselt kaasa võrdsemate tingimuste loomisele liidus ja on ELi üks tõhusamaid toetusvahendeid. Fondi toetusega ehitatud sümboolse tähendusega sillad, tõhusad ja tänapäevased raudteed ja metrood, lennujaamad ning jäätme- ja reoveekäitlustaristud on parandanud miljonite eurooplaste elu ja aidanud ajakohastada riikide taristuid.
Taustteave
Ühtekuuluvuse rahastamisvahend, mis oli Ühtekuuluvusfondi eelkäija, loodi 1. aprillil 1993 ja alustas tegevust 1994. aastal. Eesmärk oli tugevdada ELi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aidata riike, et nad jõuaksid ülejäänud ELile järele.
Esimestena said Ühtekuuluvusfondist abi Kreeka, Iirimaa, Portugal ja Hispaania (1994–99). Alates 2004. aastast saavad fondist toetust Küpros, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia, alates 2007. aastast Bulgaaria ja Rumeenia ning alates 2013. aastast Horvaatia.
Kui ELiga ühinesid 2004. aastal uued liikmesriigid, laiendati Ühtekuuluvusfondi eelarvet märkimisväärselt. Eelarve maht on muutunud järgmiselt: 18 miljardit eurot aastatel 1994–1999; 30,6 miljardit eurot aastatel 2000–2006; 68,5 miljardit eurot aastatel 2007–2013 ja 61,4 miljardit eurot aastatel 2014–20.
Programmitöö perioodil 2021–2027 on Ühtekuuluvusfondi eelarve 48,03 miljardit eurot, sellest üle 37% on kavas eraldada kliimaeesmärkide toetamiseks, sh 6,9 miljardit eurot puhta linnatranspordi arendamiseks, 3,3 miljardit eurot energiatõhususe suurendamiseks ning 16,9 miljardit eurot TEN-T raudtee- ja maanteetranspordi toetamiseks.
Ühtekuuluvusfondist toetatakse praegu 15 liikmesriiki, kelle kogurahvatulu elaniku kohta oli 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kokkuleppe sõlmimise ajal alla 90 % ELi keskmisest. Need liikmesriigid on Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Horvaatia, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.