"Science Flash for You – Eesti" Newsletter Issues

ELi turismi tulemustabelis on andmed kõigi Eesti piirkondade kohta (25/03/2024)

Leedusse saabus 2022. aastal 3,25 miljonit ja aasta varem 2,14 miljonit turisti, selgub ajakohastatud ELi turismi tulemustabelist. Tabel annab ülevaate sektori mõjust ja olukorrast ning toetab üleminekut keskkonnahoidlikumale ja digitaalsemale turismile kõikjal Euroopas. Välisturistide osakaal Eestis oli 49%. Värske statistika ELi turismi kohta näitab, et 2022. aastal oli turisminõudlus juba ligi 96% 2019. aasta tasemest. See näitab ELis keskmiselt peaaegu täielikku taastumist, kusjuures sellistes riikides nagu Belgias, Eestis, Iirimaal, Madalmaades ja Prantsusmaal ületab turism pandeemiaeelse taseme.

2022. aastal kasvuhoonegaaside heitkogused Eestis vähenesid (25/03/2024)

2022. aastal vähenes kasvuhoonegaaside heide Eestis järsult (–6% võrreldes eelmise aastaga), nagu selgub kõigi maailma riikide kasvuhoonegaaside heite kohta hiljuti avaldatud aruandest. Kõige suurem langus registreeriti ehitussektoris (–26%). Olulist heitkoguste vähenemist täheldati ka transpordisektoris (–17%).

„Liivimaa toidutee“ on osa uuest maaelu töövahendist (25/03/2024)

„Liivimaa toidutee“ tutvustab Liivimaa ajaloolist tähtsust ja mõju Eesti ja Läti tänapäevasele köögile ja maitsele ning kaasab üle 250 toidupakkuja ja -tootja mõlemast riigist.

2022. aastal oli Eestis metsapõlenguid vähe (25/03/2024)

2022. aastal registreeriti Eestis 26 metsa- ja maastikupõlengut, milles põles kokku 19,8 hektarit, märgitakse Teadusuuringute Ühiskeskuse viimases aruandes tulekahjude kohta üleeuroopalises piirkonnas, mille avaldas Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem (EFFIS).

Varjupaigataotluste arv Eestis suurenes 2023. aastal (25/03/2024)

Eurostati andmete kohaselt, mis sisalduvad Teadusuuringute Ühiskeskuse rändeatlase viimases väljaandes, esitati Eestis 2023. aastal ligikaudu 4000 esmakordset varjupaigataotlust, eelmisel aastal alla 3000. Ebaseadusliku rände tõttu riigist lahkuma määratud isikute arv on aastatel 2019–2022 olnud stabiilne (ligikaudu 1200 aastas).

2022. aastal suri Eestis vähktõve tõttu üle 4000 inimese (25/03/2024)

2022. aastal suri Eestis vähktõve tõttu üle 4000 inimese, nagu märgitakse Teadusuuringute Ühiskeskuse hallatavas Euroopa vähiteabesüsteemis (ECIS) avaldatud vähktõve esinemissageduse ja suremuse hinnangutes. Meeste hulgas oli kõige tavalisemad vähist tingitud surmapõhjused hingetoru-, bronhi- ja kopsuvähk (üle 21%) ning naiste seas kolorektaal-ja rinnavähk (kumbki ligikaudu 15%).

Toidu raiskamine Eestis vastab ELi keskmisele (05/12/2023)

Eestis raisatakse aastas ligikaudu 130 kg toitu elaniku kohta, mis vastab ELi keskmisele Eurostati andmete kohaselt, mida Teadusuuringute Ühiskeskus kasutas oma hiljutistes hinnangutes toidu raiskamise vähendamise mõju kohta ELis.

Eesti muldi vaevab fosforipuudus (05/12/2023)

Eestis ületab ligikaudu 15,5% muldadest fosforipuuduse piirmäära, selgub ELi mulla seisundi tulemustabeli andmetest. See on uus vahend, mis kaardistab mullastiku seisundit kogu Euroopas. Selle alusel on suuremad näidud riigi lääneosas.

Globaalse soojenemisega suureneks Eestis turisminõudlus (05/12/2023)

Globaalse soojenemise eri stsenaariumide korral näitab turisminõudluse prognoositav areng võrreldes 2019. aastaga, et Eestis kasvaks nõudlus ülemaailmse temperatuuri 1,5 °C tõusuga 1,19% võrra ning 4 °C tõusuga 4,93% võrra. Temperatuuri tõus 3 °C või 4 °C vähendab suveturistide arvu Lõuna-Euroopa rannikualadel peaaegu 10% võrra ja suurendab nõudlust põhjarannikutel 5% võrra, nähtub Teadusuuringute Ühiskeskuse aruandest „Regional impact of climate change on European tourism demand“ (Kliimamuutuste piirkondlik mõju Euroopa turisminõudlusele).

Alushariduses ja lapsehoius osalemise suurendamine võib edendada naiste tööhõivet (05/12/2023)

Teadusuuringute Ühiskeskuse tehtud hindamise kohaselt tooks ametliku lapsehoiu pakkumine 40%-le, 50%-le, 60%-le ja 65%-le alla 3-aastastest lastest kaasa emade tööjõupakkumise märkimisväärse kasvu.

Põuahoiatustingimused Läänemere piirkondades (05/12/2023)

2023. aasta juuni keskpaiga kombineeritud põuanäitaja näitab enamikus Kesk- ja Põhja-Euroopa riikides seire- kuni hoiatustingimusi. Läänemere piirkonnas domineerisid sademekoguse ja mullaniiskuse suurte häirete tõttu hoiatustingimused.

Teadusuuringute Ühiskeskuse andmed toorainete kohta Eestis (05/12/2023)

Eesti riigiaruanne Teadusuuringute Ühiskeskuse toorainete infosüsteemis (RMIS) on üks Teadusuuringute Ühiskeskuse uusima uuringu „Supply chain analysis and material demand forecast in the strategic technologies and sectors in the EU“ (ELi strateegiliste tehnoloogiate ja sektorite tarneahela analüüs ja materjalinõudluse prognoos) lisadokumente.

Eesti Teadusagentuur koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Riigikantseleiga korraldab 30. märtsil teadus- ja poliitikaseminari (21/03/2023)

Eesti Teadusagentuur koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Riigikantseleiga korraldavad Tallinna Tehnikakõrgkooli ruumes 30. märtsil tehnilise toe instrumendi toel elluviidava Euroopa Komisjoni teadus- ja poliitikaprojekti avaseminari Eestis.

Tallinna Tehnikakõrgkool korraldab 30. märtsil teadus- ja poliitikaseminari (20/03/2023)

Tallinna Tehnikakõrgkool korraldab 30. märtsil tehnilise toe instrumendi toel elluviidava Euroopa Komisjoni teadus- ja poliitikaprojekti avaseminari Eestis. Seminaril keskendutakse sellele, kuidas suurendada valitsus- ja haldusasutuste tõenduspõhise poliitikakujundamise alast suutlikkust pandeemiajärgses Euroopas.

2021. aastal suurenes Eestis CO₂ heide (20/03/2023)

Äsja avaldatud 2022. aasta aruandest kõigi maailma riikide CO₂ heite kohta, mille on koostanud Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC), Rahvusvaheline Energiaagentuur ja Madalmaade keskkonnahindamise amet, on näha, et CO₂ heide suurenes Eestis 2021. aastal eelmise aastaga võrreldes 8%.

Venemaa agressioon Ukraina vastu mõjutab Eesti kalalaevastiku tulemusi (20/03/2023)

Teadusuuringute Ühiskeskuse hiljuti avaldatud ELi kalalaevastiku iga-aastase majandusaruande 2021. aasta andmed osutavad edusammudele majanduse arengus ja Eesti Läänemere kalalaevastiku kasumile, erinevalt eelmisest aastast.

Erinevad arengusuunad Eesti noorema ja vanema elanikkonna hulgas (20/03/2023)

Teadusuuringute Ühiskeskuse demograafiaatlasest on näha, et Põhja-Eesti on ainus Eesti piirkond, kus nooremad elanikkonnarühmad aastatel 2020–2050 eeldatavasti suurenevad. Prognooside kohaselt kasvab selles piirkonnas alla 25aastaste vanuserühm 2,4% ja 25–64aastaste vanuserühm 6%. Kõigis teistes Eesti piirkondades on oodata mõlema vanuserühma kahanemist. Suurimat kahanemist on oodata 25–64aastate vanuserühmas Kirde-Eestis (–55%).

Alkoholitarbimine on Eestis oluline vähi riskitegur (20/03/2023)

Eestis on vähktõve hinnanguline esinemissagedus kokkuvõttes suurem kui ELi keskmine, ehkki naiste seas on see väiksem. Vähisuremus ületab ELi keskmist, kuid on viimasel kümnendil aeglaselt vähenenud, eriti meeste seas.

Inflatsiooni sotsiaalsed kulud on Eestis iseäranis kõrged (20/03/2023)

Tuginedes varasemale analüüsile, on Teadusuuringute Ühiskeskuse hiljutises teadus- ja poliitikaülevaates vaadeldud inflatsiooni sotsiaalset mõju Põhjamaades ja Balti riikides. Inflatsiooni sotsiaalsed kulud – eriti palgakasvu, sissetulekutoetuse ja tõhusa poliitilise reageerimise puudumisel – on Balti riikides märksa suuremad kui mujal Euroopas.

Eesti korraldab JRC algatuse „Science meets Regions“ („Teadus kohtub piirkondadega“) raames veevarustust käsitleva innovatsioonilaagri. (19/09/2022)

Eesti Keskkonnaministeerium korraldab JRC algatuse „Teadus kohtub piirkondadega“ raames rohe- ja digipöörde innovatsioonilaagri.

Biomajanduse arendamine Eestis (19/09/2022)

Eestil ei ole konkreetset biomajanduse strateegiat ei riiklikul ega piirkondlikul tasandil. Valitsuse avaldatud erinevad strateegilised dokumendid, sealhulgas „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, toetavad metsanduse arengu, põllumajanduse, toidu ja kalandusega seotud biomajanduse arengut.

2021. aasta tulekahjuperiood Eestis (19/09/2022)

Vastavalt JRC hiljuti avaldatud 2021. aasta eelaruandele metsatulekahjude kohta Euroopas, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas ei olnud JRC Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi (EFFIS) andmetel Eestis eelmisel aastal suuri metsatulekahjusid.

Juulis põhjustas kõrge temperatuur Läänemere piirkonnas suurema veenõudluse (19/09/2022)

Euroopa põuavaatluskeskuse (EDO) hiljutiste andmete kohaselt tõusis temperatuur juuli alguses suuremas osas Ida- ja Põhja-Euroopas, sealhulgas Läänemere piirkonnas tavapärasest kõrgemale. Kõrge temperatuur suurendab koguaurumist ja süvendab veenõudlust, mis toob kaasa suurema põua.

Augustis soodustasid vihm ja jahedam ilm biomassi kogunemist kevadkultuuride jaoks Läänemere piirkonnas (19/09/2022)

Kui sademete puudumine soodustas talikultuuride koristamist enamikus ELi riikides, siis augustis Läänemere ümbruses esinenud keskmisest suuremad vihmad ja tavapärasest külmem temperatuur pikendasid terade täitumise perioodi.

Äärepoolsed piirkonnad ja rahvastikukadu Eestis: JRC aruanne üksildaste paikade kohta (19/09/2022)

Eesti, nagu ka näiteks Läti ja Soome, on üks ELi riike, kus on suurim äärepoolsetes piirkondades elavate inimeste osakaal, üle 20%. ELis on peaaegu 17% piirkondadest määratletud kui äärepoolsed piirkonnad, nagu on märgitud JRC uues aruandes üksildaste paikade kohta ELis pealkirjaga „New perspectives on territorial disparities“ („Uued perspektiivid seoses territoriaalsete erinevustega“).

Volinik Gabriel ja Teadusuuringute Ühiskeskus toetavad teaduskoostööd Ukrainaga (15/03/2022)

3. märtsil tegi Euroopa Komisjoni innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik Mariya Gabriel teadusuuringute kohta avalduse, milles ta kordas oma pühendumust jätkata teadusalast koostööd Ukrainaga.

Teadusuuringute Ühiskeskuse uuest linnade tahkete peenosakeste atlasest näeb Tallinna õhukvaliteeti (15/03/2022)

Teadusuuringute Ühiskeskuse uues õhukvaliteedi atlases on esitatud tahkete peenosakeste allikate peamised kategooriad ja nende päritolu 150 Euroopa linnas, sealhulgas Tallinnas.

Süsinikdioksiidi ja kasvuhoonegaaside heide Eestis 2019. ja 2020. aastal vähenes (15/03/2022)

Teadusuuringute Ühiskeskuse 2021. aasta EDGAR-aruande kohaselt CO2-heide Eestis 2019. ja 2020. aastal vähenes (pärast mitut aastat, mil tulemused ei olnud nii head).

26% Eesti töötajatest töötab ELi-välises ekspordis (15/03/2022)

Eesti ettevõtted eksportisid 2019. aastal EList väljapoole kaupu 7 miljardi euro eest, mis andis tööd 169 000 Eesti töötajale. See tähendab, et 26% Eesti töökohtadest sõltub ELi-välisest ekspordist. Euroopa Komisjoni kaubandust ja töökohti käsitleva uue aruande kohaselt on 55% neist töökohtadest teenindussektoris.

2020. aastal moodustas eesnäärmevähk Eesti meeste vähijuhtumitest 30% (15/03/2022)

Teadusuuringute Ühiskeskuse hallatava Euroopa vähiteabesüsteemi (ECIS) andmetel moodustas 2020. aastal Eesti meeste seas avastatud uutest vähijuhtumitest üle 30% eesnäärmevähk.

Toorained: puidutööstus annab Eestis olulise panuse loodud väärtusesse ja tööhõivesse (15/03/2022)

Eestis oli koguinvesteeringute suhe SKPsse suhteliselt suur: 2019. aastal peaaegu 28%, ning välismaised otseinvesteeringud olid möödunud kümnendil välismaal tehtud otseinvesteeringutest suuremad nii varude kui ka voogude seisukohast. 2020. aastal oli Eesti oma väga hea ettevõtluskeskkonnaga maailmas 18. kohal (ettevõtlussõbralikkuse indeksi alusel).

Teadusuuringute Ühiskeskuse aruandes keskendutakse Eesti 2020.–2021. õppeaastale pandeemia ajal (15/03/2022)

Teadusuuringute Ühiskeskuse aruandes 2020.–2021. õppeaasta kohta Eestis on esitatud õpetajate, õpilaste ja koolijuhtidega korraldatud intervjuudel põhineva kvalitatiivuuringu tulemused, milles käsitletakse COVID-19 pandeemia mõju haridusele. Uuringust nähtub, kuidas koolitöötajad ühendasid varasemad 2019.–2020. aasta kogemused ettevalmistustega 2020.–2021. aastaks, mille tulemusel võeti kasutusele mitmesugused õppeviisid, sealhulgas kontakt-, hübriid- ja kaugõpe.

Tallinn, Hiiumaa, Saaremaa ja kõik Eesti omavalitsusüksused on kantud JRC uude rahvastikuatlasse (20/09/2021)

Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) hiljuti avaldatud uue rahvastikuatlase andmetel jõudis 65aastaste ja vanemate inimeste arv 2020. aastal 20 %-ni kogu Eesti elanikkonnast, samas kui kümne aasta eest oli see näitaja 17,4 %. Eestis oli 2020. aastal 111 naist 100 mehe kohta.

Mil määral on Eesti tööhõive seotud ekspordiga? (20/09/2021)

Uue FIGARO andmebaasi kohaselt põhines 19 % Eesti tööhõivest 2019. aastal (2010. aastal 23 %) ELi riikide ekspordil muusse maailma. 2019. aastal oli tööga hõivatud 126 000 inimest; sellest 21 % tulenes teiste ELi riikide ekspordist.

Kuidas mõjutab COVID Eesti suure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid? (20/09/2021)

Eesti suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete näitajad riskikapitali ja omakapitali kättesaadavuse osas on paremad kui ELis keskmiselt ning neil ettevõtetel on ELi keskmisega võrreldes head ettevõtlusalase regulatsiooni ja maksustamise tingimused. Uues JRC aruandes suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete kohta COVID-19 kriisi kontekstis rõhutatakse, et Euroopa Liidus annavad sellised ettevõtted ebaproportsionaalselt suure panuse töökohtade loomisse ja majanduskasvu.

Kuidas on energiatarbimine Eestis muutumas säästvamaks? (20/09/2021)

2019. aastal tarbis Eesti energiat 72 teravatt-tundi (TWh) ja see peaks 2030. aastal olema sarnasel tasemel, nagu nähtub JRC loodud uuest veebivahendist, mille abil saab uurida säästvama tuleviku energiavõimalusi. Eeldatakse, et kümnendi lõpuks suureneb Eestis nafta tarbimine14 TWh-lt 16 TWh-le, samas kui gaasi tarbimine väheneb 5 TWh-lt 2 TWh-le.

Kui edukas on Eesti töökohtade ja lisandväärtuse loomisel sinises majanduses? (20/09/2021)

ELi sinise majanduse 2021. aasta aruande kohaselt annab Eesti sinine majandus tööd rohkem kui 41 000 inimesele ja loob kogulisandväärtust üle 1 miljardi euro. Sinise majanduse panus Eesti omamaisesse kogulisandväärtusse on ligikaudu 4,4 %, mis on 30,7 % vähem kui 2009. aastal. Absoluutarvudes suurenes sinise majanduse kogulisandväärtus 2018. aastal võrreldes 2009. aastaga 27,2 %, s.o aeglasemas tempos kui kogu rahvamajanduses. Tööhõive osas vähenes sinise majanduse osakaal 2009. aastaga võrreldes 36,9 % (10,4 %-lt 6,6 %-le).

Odra saagikuse negatiivne prognoos Eestis (20/09/2021)

JRC MARSi bülletääni kohaselt on odra saagikuse prognoos Eestis 2021. aastal viimase viie aasta keskmisega võrreldes ELi madalaim. Võrreldes 2020. aastaga väheneb odra saagikus riigis 21 % ja on 3,20 tonni hektari kohta, samal ajal kui eelmisel aastal oli see 4,04 tonni hektari kohta. Juulis oli Balti riikides maksimumtemperatuur teise dekaadi esimese 5–6 päeva jooksul kõrgem kui 30 °C.

JRC koostöö Eestiga – rohkem teavet uues teabelehes (12/03/2021)

Teabelehest saavad JRC partnerid ja üldsus ELi liikmesriikides teada, kes JRC on, mis valdkondades ta tegutseb ja millistes valdkondades oleks võimalik koostööd teha. Selles kirjeldatud lood ja hiljutised näited võivad huvi pakkuda poliitikakujundajatele, riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste töötajatele, aga ka võimalikele koostööpartneritele teadussfääris ning teaduse ja poliitika kokkupuutekohtades.

COVID-19 seab ohtu töökohad Eesti idufirmades (12/03/2021)

Eestis võib järgmisel kümnendil kaduda umbes 59 000 töökohta koroonaviiruse pandeemiast uutele ettevõtetele põhjustatud häirete tõttu. JRC prognooside järgi on pandeemial töökohtade arvu suurenemisele ELis suur ja kauaaegne mõju.

Rannikuerosioon mõjutab Eesti majandust (12/03/2021)

Eesti on üks riike, mida rannikuerosioon Euroopa Liidus majandusnäitajate poolest kõige rohkem mõjutab. Teised sellised riigid on Soome, Taani ja Kreeka. Nii on järeldatud ajakirjas „Science Direct“ avaldatud artiklis, mida aitas koostada ka JRC. Eestis ja Soomes võib tõenäoliselt SKP selle tõttu väheneda rohkem kui 0,3% aastas. Piirkondadest mõjutab rannikuerosioon kõige rohkem Lääne-Eestit, aga ka Põhjamere kagurannikut ning näiteks Doonau ja Po jõesuuet.

JRC tõi Eestis kokku teadlased ja poliitikakujundajad (12/03/2021)

Üritus, mille Riigikogu Kantselei korraldas Tallinnas JRC algatuse „Teadus saab kokku parlamendiga / Teadus saab kokku piirkondadega“ raames, on tõstetud esile hea tava näitena hiljutises JRC aruandes, milles on võetud kokku Euroopas toimunud 25 ürituse tulemused.

Eesti kalalaevastiku tulud püsisid 2018. aastal stabiilsena (12/03/2021)

Eesti kalalaevastik jäi 2018. aastal kasumisse hoolimata tähtsaimate liikide (nagu heeringas ja kilu) madalast esmamüügihinnast. Kõige rohkem tõi sisse heeringas (5,7 miljonit eurot), seejärel kilu ja ahven. JRC hiljuti avaldatud 2020. aasta majandusaruandest ELi kalalaevastiku kohta selgub, et sektori kogutulu, mis oli hinnanguliselt 14,7 miljonit eurot, püsis stabiilsena.

Eestis on antud välja rohkem elamislubasid ja esitatud vähem varjupaigataotlusi (12/03/2021)

JRC hiljuti avaldatud uue rändeatlase kohaselt suurenes Eestis mittekodanikele välja antud esimeste elamislubade arv 2019. aastal 6200ni. Kolmel eelmisel aastal anti neid välja keskmiselt 5000 aastas. Varjupaigataotluste ja nende kohta tehtud otsuste arv kahanes riigis 2018. ja 2019. aastal vähem kui 100ni.

Fossiilkütuste CO2 heide on Eestis järsult vähenenud (12/03/2021)

Eestis registreeriti 2019. aastal ELi liikmesriikide hulgas suurim fossiilkütuste põletamisest tekkiva CO2 heite vähenemine (–21,4%). JRC viimase andmebaasil EDGAR põhineva aruande järgi on põlevkivi tarbimise järsk langus aidanud kogu Euroopa Liidus heidet vähendada 4,2%. Enamikus riikides vähenes heide samuti tänu sellele, et põlevkivi ja vedelate fossiilkütuste asemel on hakatud kasutama energiaallikaid, mis tekitavad vähem süsihappegaasi. Eestis vähenes elektritööstuse heide vaid ühe aastaga 27%.

Eesti on küberkaitse valdkonnas esirinnas (17/09/2020)

Tänapäeval on digitehnoloogia kogu meie elutähtsa taristu keskmes, mistõttu on küberturvalisus elutähtsa taristu kaitse küsimus, nagu Eesti juhtum näitas tervele Euroopale. 2007. aasta aprillis langes Eesti, mis oli juba arenenud digitaalühiskond, rea kooskõlastatud küberrünnakute ohvriks, mille sihtmärkideks olid valitsusorganid ja -asutused, finantsasutused, sidetaristu ja ajalehed.

Eesti taastuvenergia sektor on tugev (17/09/2020)

Nagu nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse hiljutisest aruandest, on Eesti koos Läti, Taani ja Soomega Euroopas esirinnas taastuvenergiasektori tööhõive ja rahvaarvu suhte seisukohast. Igas nimetatud riigis on vähemalt üks tugev taastuvenergia allsektor. Eesti, Läti ja Soome puhul on peamiseks tööandjaks tahke biomassi tööstus, Taanis aga tuuleenergia, sealhulgas väärtusahela tootmissegment.

Tallinna ja Tartu kultuurivaldkonna töökohad on pärast Covidi ohus (17/09/2020)

Eestis on kunsti- ja kultuurivaldkonnas töötavate inimeste osakaal ELi kõrgeim – selles sektoris töötab 5,6 % tööjõust, mis on Euroopa keskmisest (alla 4 %) oluliselt kõrgem. Vaid 30% sellistest töötajatest on Eestis füüsilisest isikust ettevõtjad, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas.

Tõenditel põhineva poliitikakujunduse toetamise hea tava Eestis (17/09/2020)

8. septembril 2020 toimunud Teadusuuringute Ühiskeskuse seminaril „Poliitika teenistuses olev teadus riigivalitsemise keskmes“ tutvustas Eesti Teadusnõukogu esindaja Liina Eek oma Euroopa kolleegidele Eesti ministeeriumide teadusnõunike süsteemi.

Teadusuuringute Ühiskeskus toetab Eestit Valgevene riskirühma piirkondliku gaasivarustuse riskihinnangu koostamisel (17/09/2020)

Teadusuuringute Ühiskeskus on Valgevene riskirühma koordineeriva Poola energeetikaministeeriumi taotlusel toetanud kogu kõnealust rühma piirkondliku gaasivarustuse riskihinnangu koostamisel.

Sissetulekute tase Eestis tõusuteel (17/09/2020)

Teadusuuringute Ühiskeskuse hiljutises uuringus vaadeldi sissetulekutasemete erinevusi Euroopa riikides ja nende vahel ning leiti, et sissetulekutasemed on ELi riikide rühmade lõikes viimase kümne aasta jooksul üksteisele lähenenud. Kõik riigid sellest muutusest kasu ei saanud, kuid vaatamata finantskriisist tulenenud ühele suuremale SKP langusele ja töötuse suurenemisele analüüsitud perioodi alguses näivad Balti riigid moodustavat erandi. Nii 2007. kui ka 2017. aastal jäid Eestis kõik sissetulekurühmad ELi keskmisest allapoole, kuid kõik nad on aja jooksul ELi keskmisele lähenenud. Suhteliselt enim on suurenenud keskmise kuni suure sissetulekuga rühmade 3 ja 4 tulu. Ringid illustreerivad sarnast võrdlust kõigi Kesk- ja Ida-Euroopa riikide rühmaga. Nendega võrreldes on kõigi Eesti rühmade sissetulek tunduvalt üle keskmise.

Kirjale on lisatud Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse institutsioonilise kommunikatsioonivahendi Science Flash for You – Estonia viimane väljaanne. (17/09/2020)

Kutsume Teid üles seda oma riigis võimalikult ulatuslikult levitama.

Tartu ja Tallinn meelitavad ligi ja loovad kultuuri (07/04/2020)

Tallinn ja Tartu on edukad nende 190 Euroopa linna seas, mida hõlmab JRC kultuuri- ja loomelinnade monitor, mis näitab, kuidas linnad suudavad luua kultuuri ja arendada loovust. Need kaks Eesti linna on kummaski oma elanike arvule vastavas linnade rühmas 5. kohal.

Inimasustus Eestis muutub (07/04/2020)

Hiljuti avaldatud inimplaneedi atlase andmete järgi vähenes Eestis linnaelanike osa 95%-lt 1975. aastal 65%-ni 2015. aastal, kusjuures ainult 33% inimestest elab tihedalt asustatud linnakeskustes.

Suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetel on Eestis soodsad tingimused (07/04/2020)

JRC hiljutisest uuringust suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete kohta selgus, et Eesti on raamtingimuste poolest ELi keskmisest paremal, kuid suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete osakaalu poolest ELi keskmisest halvemal kohal.

Tallinn on Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrdlusalus (07/04/2020)

Tallinn on üks kuuest Euroopa digitaalse innovatsiooni keskusest, mida on kirjeldatud JRC aruandes selle kohta, kuidas digitaalse innovatsiooni keskused on loodud, kuidas nad sobivad piirkondlikku poliitilisse ja majanduslikku konteksti, kuidas piirkonnad võiksid saada nende tegevusest kasu ja millised on nende rahastamisallikad.

Teadus, innovatsioon ja poliitikakujundamine Eestis (05/02/2020)

5. veebruaril 2020 külastas JRC-d Brüsselis JRC ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi raames mitme Eesti ministeeriumi teadusnõunike delegatsioon.

JRC toetab Eestit ja teisi Balti riike energiajulgeoleku valdkonnas (05/03/2019)

JRC toetab Eestit ja teisi Läänemere piirkonna riike energeetika valdkonnas mitme projektiga, milles käsitletakse muu hulgas gaasivarustuskindlust, gaasihoiustamise vajadust talvehooajal, elutähtsa energiataristu kaitset ning Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist ELi elektrisüsteemiga.

Coronavirus (08/04/2020)

JRC has been contributing with a substantial evidence-based input to the European Commission’s response to the COVID-19 crisis. In April the JRC scientists defined a new control material to help preventing coronavirus test failures, thus increasing their accuracy.