Science Flash For You

Samas on Ida-Euroopa turismisihtkohtade taastumine olnud aeglasem, tõenäoliselt ka sõja tõttu Ukrainas.

ELi turismi tulemustabel on interaktiivne vahend, mis pakub turismipoliitika jaoks olulist statistikat ja näitajaid. 2022. aasta oktoobris käivitatud ELi turismi tulemustabeli töötasid ELi liikmesriikide taotlusel välja Teadusuuringute Ühiskeskus ning Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat koostöös Eurostatiga.

Alates 21. sajandi algusest kuni 2019. aastani on kasvuhoonegaaside heitkogused olnud kasvutrendis, mis on peamiselt tingitud Hiina ja teiste tärkava turumajandusega riikide heitkoguste suurenemisest. COVID-19 pandeemia tõttu vähenesid ülemaailmsed heitkogused 2020. aastal 3,7% võrreldes 2019. aasta tasemega, katkestades üle aastakümne kestnud kasvutrendi. Sellegipoolest hakkasid ülemaailmsed kasvuhoonegaaside heitkogused uuesti kasvama kohe pärast pandeemia maksimumi.

ELi 27 liikmesriigi heitkogused jäid alla COVID-19-eelsete tasemete, jätkates aastakümneid kestnud langustrendi. EL 27 kasvuhoonegaaside heide oli 27,0% väiksem kui 1990. aastal ning ülemaailmsest heitest 6,7%, mis on samuti palju väiksem kui 14,8% 1990. aastal.

Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne koostati koostöös Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA). See põhineb Euroopa Komisjoni ülemaailmsete atmosfääriuuringute heitkoguste andmebaasil (EDGAR).

Projektiga edendatakse kohalike toorainete kasutamist toidu valmistamisel ja luuakse tugevad piirkondlikud koostöövõrgustikud turismi- ja toitlustusettevõtete ning kohalike toidutootjate ja põllumajandustootjate vahel piiriala maapiirkondades.

Projekt on üks Euroopa Komisjoni uue maaelu töövahendi praktilisi näiteid. Töövahendi on välja töötanud Teadusuuringute Ühiskeskus ning seda haldab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat.

Maaelu töövahend on põhjalik teejuht ELi rahastamis- ja toetusvõimaluste kohta Euroopa Liidu maapiirkondades. Selle eesmärk on aidata kohalikel omavalitsustel, asutustel ja sidusrühmadel, ettevõtetel ja üksikisikutel tuvastada ja kasutada olemasolevaid ELi fonde, programme ning muid rahastamis- ja toetusalgatusi ning edendada maapiirkondade arengut. Esitatakse ka mitmesuguseid praktilisi näiteid, juhtumiuuringuid ja inspireerivaid lugusid, kuidas ELi rahalisi vahendeid ja toetusmehhanisme on Euroopa Liidu maapiirkondades juba edukalt rakendatud.

Põlenud pindala oli viimase aastakümne väikseim, alla 5% 2018. aasta omast, mil põles 418 hektarit. Alates 2005. aastast oli rekordiline aasta 2006, mil põles 1243 hektarit.

Juba kolmandat aastat järjest põhjustavad enneolematud maastikupõlengud ELis suurt keskkonna- ja majanduskahju ning sageli hukkub neis ka inimesi. Kuigi tulekahjudest enamiku (96%) põhjustab inimtegevus, süvendavad neid kliimamuutusest tingitud tuleohtlikumad tingimused.

2022. aastal põles ligi 900 000 hektarit, sellest ligikaudu 365 000 hektarit Natura 2000 alasid. See teeb 2022. aastast halvemuselt teise aasta alates 2000. aastast, kui algas seire EFFISi kaudu.

EFFIS algas katseprojektina komisjoni ning ELi liikmesriikide ja naaberriikide vahel, et anda ühtlustatud teavet metsatulekahjude kohta ja hinnata nende mõju. Praegu ühendab see võrgustik 43 riiki ja sellest on saanud tulekahjude ennetamise, kustutamise, taastamise ja tulekahjude muu ohjamise heade tavade vahetamise platvorm.

Rahvusvahelisel rändajate päeval avaldas Euroopa Komisjoni rände ja demograafia teadmuskeskus 2023. aasta rändeatlase. Atlases on uusimad kättesaadavad andmed rändesuundumuste kohta kogu maailmas, mis on esitatud kasutajasõbralike interaktiivsete graafikute ja visualiseeringutena. See uus väljaanne sisaldab temaatilist eriosa, mis selgitab eurooplaste solidaarsuse suundumusi Ukraina põgenike suhtes. Eurooplaste toetus Ukraina põgenikele on endiselt suur.

Rändeatlas on Teadusuuringute Ühiskeskuse avaldatud interaktiivne veebipõhine vahend, mis sisaldab uusimaid kättesaadavaid andmeid rände kohta 27 ELi liikmesriigis ning 171 ELi-välises riigis ja territooriumil. Igal aastal avaldatakse uus väljaanne. See koondab ühte andmebaasi ühtlustatud ja valideeritud andmed ametlikest rahvusvahelistest allikatest, sealhulgas Eurostatilt.

Uusi vähijuhtumeid oli 2,3% rohkem kui 2020. aastal, ulatudes 2022. aastal Euroopa Liidus 2,74 miljonini. Samuti oli vähktõvest tingitud surmajuhtumeid 2,4% rohkem kui 2020. aastal, nagu selgub Euroopa Komisjoni hinnangutest Euroopa vähiteabesüsteemis.   2022. aasta hinnangud ELi liikmesriikide kohta näitavad, et eeldatavasti diagnoositakse vähktõbi 31%-l meestel ja 25%-l naistel enne 75 aasta vanust.  Hinnanguliselt sureb vähktõve tõttu 14% meestest ja 9% naistest enne 75 aasta vanust. Neli kõige sagedamat vähist tingitud surmapõhjust ELis on hinnanguliselt kopsuvähk (19,5% kõigist vähisurmadest), seejärel kolorektaalvähk (12,3%), rinnavähk (7,5%) ja kõhunäärmevähk (7,4%).