Science Flash For You

Üritus toimub novembris eesmärgiga töötada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ümber arukateks andmepõhisteks juhtimisvahenditeks ning leida viis selle elluviimiseks mis tahes linnapiirkonnas.

Algatuse „Teadus kohtub piirkondadega“ eesmärk on pakkuda kohaliku ja piirkondliku tasandi poliitika kujundamiseks eelnevaid tõendusmaterjale. Selle kiidab heaks Euroopa Parlament ja seda rakendab JRC tihedas koostöös Regioonide Komiteega. Selle osalusüritused toovad kokku piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikakujundajad ning teadlased, et edendada tõenduspõhise poliitikakujundamise kultuuri ja töötada välja lahendusi tänapäeva väljakutsetele kooskõlas Euroopa Komisjoni poliitiliste prioriteetidega.

Lisaks osaleb Eesti makropiirkondlikes biomajanduse algatustes BIOEAST ja „Läänemere piirkonna biomajandus“.

JRC (Teadusuuringute Ühiskeskus) hiljutises uuringus „Bioeconomy strategy development in EU regions“ („Biomajanduse strateegia arendamine ELi piirkondades“) antakse ülevaade ELi piirkondade edusammudest selles sektoris. Aruanne on seotud JRC hallatava Euroopa Komisjoni biomajanduse teadmuskeskuse tegevusega ELi biomajanduse strateegia rakendamise raames. Tulemused näitavad, et 194 ELi piirkonda on loonud biomajandusega seotud strateegilise raamistiku või töötavad selle nimel.

Piirkondlikud biomajanduse strateegiad on väga olulised elatustaseme parandamiseks maapiirkondades ja rannikualadel, loodusvarade säästvaks majandamiseks ning ELi piirkondade geograafiliste, klimaatiliste, majanduslike ja poliitiliste eripärade maksimaalseks ärakasutamiseks, aidates seeläbi kaasa Euroopa rohelises kokkuleppes ette nähtud rohepöördele ja õiglasele üleminekule.

Euroopa Liidus aga oli 2021. aasta metsa- ja maastikupõlengute poolest halvemuselt teine hooaeg alates 2000. aastast, mil EFFISi andmeid registreerima hakati. 2021. aasta kahjud ületati vaid 2017. aastal, mil ELis põles üle miljoni hektari. 2021. aastal põlenud aladest asus 20% Natura 2000 kaitsealadel, eelkõige Itaalias ja Hispaanias. 2022. aasta tulekahjuperiood algas pika põuaga Lõuna-Euroopas ning sellest tulenevad tingimused on juba põhjustanud arvukalt enneaegseid tulekahjupuhanguid.

JRC annab EFFISi arendamise ja toimimise kaudu väga olulise panuse metsa- ja maastikupõlengute ohu vähendamisse Euroopas ning kogu maailmas. Augustis avaldati üleeuroopaline metsa- ja maastikupõlengute riskihinnang, mille eesmärk oli kooskõlastada eri riikides varem kasutatud lähenemisviisid, võimaldades Euroopa riikide ja piirkondade võrdlevat hindamist. See ühtlustatud meetod aitab ELil ja selle liikmesriikidel kaitsta elusid ja looduskeskkonda, tõhustades ennetus-, valmisoleku- ja piiriüleste tuletõrjemeetmete kavandamist ja kooskõlastamist.

Alates aasta algusest mitmeid Euroopa piirkondi tabanud ränk põud laieneb ja süveneb jätkuvalt. Kuivad tingimused on seotud sademete ulatusliku ja püsiva puudumisega, millele lisandusid varajased kuumalained mais ja juunis. Ligikaudu 44% Euroopa piirkondadest on praegu saanud hoiatuse ja 9% põuahoiatuse, mis on seotud pinnase vähese niiskusega, millega kaasneb taimestiku stress. Lisaks põllukultuuride saagikusele avalduvale survele mõjutab see ka hüdroelektrijaamu.

JRC avaldab reaalajas põuateavet Euroopa põuavaatluskeskuse (EDO) ja üleilmse põuavaatluskeskuse (GDO) kaudu, mis on Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenuse (CEMS) osa. Euroopa vaatluskeskust hakkab täiendama mitut sektorit hõlmav põuariski ja mõjuhindamine Euroopa põuakindluse ja sellega kohanemise vaatluskeskuse (EDORA) projekti raames, mille eesmärk on edendada põuakindlust ja põuaga kohanemist ELi liikmesriikides.

JRC MARSi (põllumajandusressursside seire) bülletääni viimase väljaande kohaselt soodustas keskmisest suurem sademete hulk ja külmem ilm biomassi kogunemist kevadkultuuride jaoks.

Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes sel suvel valitsenud suhteliselt madal temperatuur on kaasa toonud hea saagikuse. Leedus ja Lätis oli temperatuur keskmiselt veidi külmem kui tavaliselt ning Eestis ja Soomes oli see keskmise taseme lähedal.

Balti riikides toimub soodne terade täitumine ning teravilja ja rapsiseemne koristamine, mille puhul eeldatakse head saagikust. Teravilja saagikuse prognoose on suurendatud pärast seda, kui on arvesse võetud asjakohaseid temperatuure terade täitumise etapis.

JRC MARSi bülletääni eesmärk on pakkuda õigeaegset, sõltumatut ja kvaliteetset teavet põllukultuuride kasvutingimuste ning kvantitatiivsete saagikuse prognooside kohta ELis, toetada teadlikke (ÜPP) poliitilisi sekkumisi ja suurendada turuteabe läbipaistvust.

Kohalike omavalitsusüksuste tasandil keskendutakse analüüsis rahvastiku(kao) suundumustele. Balti riikide ja Põhjamaade rahvaarv on viimastel aastakümnetel vähenenud. Enamikus nimetatud riikides esineb ka rahvastikukao puhul iseloomulik ruumiline suundumus – inimeste koondumine pealinnade ja suurlinnade ümber. Kõige märgatavam on see Tallinna ümbruses, aga ka Riias, Vilniuses, Berliinis, Bukarestis, Madridis ja Sofias.

Äärepoolsed piirkonnad moodustavad peaaegu poole ELi territooriumist ja on koduks 37 miljonile inimesele. Sageli võivad need muutuda kohtadeks, mis on JRC aruandes määratletud kui üksildased paigad, kus on ebapiisavad kohalikud teenused, juurdepääsetavus või ühenduvus. See mõiste iseloomustab nende paikade asukohta ja ühendusi demograafilisest, majanduslikust, sotsiaalsest ja taristuga seotud seisukohast. Aruandes tuuakse välja 1200 kohta üle Euroopa üksildaste paikadena, kus võib esineda rahvastikukadu, halbu virtuaalühendusi, puudulikku teenustevalikut isegi linnades või ebasoodsas olukorras olevate rühmade liikuvusvaesust.