Science Flash For You

Euroopa ühiskond seisab silmitsi keeruliste probleemidega, nagu muu hulgas COVID-19, kliimamuutuste ja ELi riikide majanduse kliimaneutraalsuse saavutamisega seotud poliitilised raskused ning väär- ja desinformatsiooni suhtes haavatavad infosüsteemid. Valitsused, haldusasutused ja teaduskogukonna eksperdid peavad ühendama jõud, et need probleemid lahendada ja aidata haldusasutustel kavandada tõenduspõhist poliitikat, millega luuakse avalikku väärtust ja pakutakse kodanikele kestlikke tulemusi.

Projekti elluviimist toetab Euroopa Komisjoni struktuurireformide toe peadirektoraat koostöös Teadusuuringute Ühiskeskuse ja OECDga. Eesti jaoks on see projekt alanud väga õigel ajal. Riigis on rakendatud projekti avaliku sektori finantsjuhtimise parandamiseks, keskendudes kulude läbivaatamisele ja eelarve koostamisele, et toetada vahendite jagamisel tõenduspõhiste otsuste tegemist. 2021. aasta märtsis toimus Eestis Teadusuuringute Ühiskeskuse seminar, kus uuriti, kuidas Eestis poliitikakujundamisel teadust ära kasutada, ning selgitati välja teadus- ja poliitikaökosüsteemi peamised osalejad.

Alates 2015. aastast on heide Eestis siiski üldiselt vähenenud (–24%) ja veelgi märkimisväärsemad on olnud viimase kolme kümnendi saavutused (–60% aastatel 1990–2021).

Üleilmne fossiilse CO₂ heide suurenes aruande kohaselt 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes 5,3% ning saavutas peaaegu pandeemiaeelse 2019. aasta taseme. ELis kasvas fossiilse CO₂ koguheide 2021. aastal 6,5%. See kasv moodustas siiski vaid umbes poole 2019. ja 2020. aastal toimunud heite vähenemisest (–10,8%). Seega kahanes EL 27 heide 2019.–2021. aastal 5% ehk kahanemistrend jätkus.

Veelgi kaugemale tagasi vaadates on EL saavutanud peamiste heitetekitajate seas suurima kasvuhoonegaaside heite suhtelise vähenemise. EL 27 fossiilse CO₂ heide oli 2021. aastal 27,3% väiksem kui 1990. aastal ja liidu põhjustatud heite osakaal üleilmses heites kahanes 16,8%-lt 1990. aastal 7,3%-le 2021. aastal.

Teadusuuringute Ühiskeskuse heiteandmebaas ülemaailmsete atmosfääriuuringute jaoks (EDGAR) sisaldab andmeid alates 1970. aastast kuni 2021. aastani. Andmebaas täiendab kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe osaliste riiklikke inventuuriandmeid ja aruandeid ning sellest saab teavet kõigi riikide ühiste heitesuundumuste kohta, mida nõutakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis.

Võrreldes 2020. aastaga suurenesid kogulisandväärtus, brutokasum ja puhaskasum vastavalt 1%, 4% ja 768%.

1. aastal on majandustulemused prognooside põhjal tagasihoidlikumad kui 2021. aastal. 2022. aastaks on prognoositud järsk energiakulude kasv, mille tulemusel suurenevad tegevuskulud. Neisse prognoosidesse tuleb suhtuda ettevaatlikult, sest Venemaa agressioon Ukraina vastu võib oluliselt mõjutada Eesti kalalaevastiku sissetulekut, võttes arvesse, et suur osa Läänemerel tegutsevate Eesti traalerite püütud kalast on seni eksporditud Ukrainasse.

ELi kalandussektoril tuleb energiakulude ja inflatsiooni järsu kasvu tõttu 2022. aastal kasumlikkuse säilitamiseks eeldatavasti tublisti vaeva näha ning võib juhtuda, et ELi kalalaevastik lõpetab 2022. aasta kahjumiga. Nimetatud majandusaruande tulemustest on näha ka seda, et säästev kalapüük ja energiasüsteemi ümberkujundamine tugevdavad teineteist ning et need eesmärgid on vajalikud selleks, et tagada ELi kalandussektori pikaajaline sotsiaal-majanduslik elujõulisus. 2022. aasta prognooside kõrval vaadatakse aruandes tagasi ka 2020. aastale, mil sektorit mõjutas COVID-19 pandeemia. Samuti on selles nimetatud mõju, mida on avaldanud tegevuskuludele kütusehindade tõus, mille on kaasa toonud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu.

Erinevalt noorematest vanuserühmadest suureneb üle 65aastaste inimeste arv eeldatavasti peaaegu kõigis Eesti piirkondades. Kõige suuremat kasvu on oodata Põhja-Eestis (+62,6%).

Eesti rahvastik kahaneb aastatel 2020–2050 prognooside kohaselt umbes 74 000 inimese võrra (–5,5%). Eelkõige väheneb alla 25aastaste ja 25–64aastaste inimeste arv (vastavalt –14,5% ja –15,6%). Seevastu üle 65aastaste inimeste arv suureneb (+32,9%).

Demograafiaatlase avaldaja on komisjoni rände ja demograafia teadmuskeskus. Tegemist on tasuta veebipõhise võrdlusvahendiga, mis võimaldab poliitikakujundajatel, erialainimestel ja üldsusel saada ülevaate keerukatest demograafilistest muutustest. Atlase kaudu pääseb kiiresti ligi ulatuslikule demograafiliste andmete ja teadmiste kogule, mis on esitatud geograafilise üksikasjalikkusega kuni üksiku omavalitsuse tasandini.

Vähktõvest tuleneva koormusega toimetulekuks ja tulemuste parandamiseks on Eestis kehtestatud kaks vähitõrje tegevuskava, mida on kirjeldatud Euroopa Komisjoni vähktõve ebavõrdsuse registri (ECIR) algatuse raames koostatud Eesti riigiprofiilis. Oluline vähi riskitegur on Eestis alkoholitarbimine, olgugi et mitmesuguste viimastel aastatel võetud poliitikameetmete abil on seda vähendatud.

Euroopa Liidu üks alusväärtusi on võrdõiguslikkus. Kui rääkida vähist, siis kahjuks püsivad Euroopas märkimisväärsed erinevused ja suur ebavõrdsus. ECIR aitab poliitikakujundajatel ja teadlastel seda olukorda parandada.  

ECIR on Euroopa vähktõvevastase võitluse kava juhtalgatus. Tegemist on andmevahendiga, mis võimaldab interaktiivselt uurida vähktõvega seotud ebavõrdsuse näitajaid, mida Teadusuuringute Ühiskeskus pidevalt ajakohastab, ja OECD koostatud riikide vähiprofiile, mis avaldatakse iga aasta veebruaris seoses ülemaailmse vähipäevaga, et võimaldada riikidel teha kindlaks ebavõrdsus ning mõista oma tugevaid ja nõrku külgi vähktõve ennetamisel ja ravimisel.

Selle põhjuseks on see, et inflatsioon on olnud keskmisest suurem, leibkondade kulutused sellistele esmatarbekaupadele nagu toit ja energia on suured ja ebavõrdsed ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tase oli juba varem võrdlemisi kõrge.   

Leibkondade elamiskulud suurenesid Eestis 2022. aastal 18,4% (ELis 10,8%) ja väikese sissetulekuga leibkonnad tajusid 2,2% suuremat inflatsiooni kui suure sissetulekuga leibkonnad. Materiaalne ja sotsiaalne puudus, absoluutne vaesus ja energiaostuvõimetus suurenesid selle tulemusel vastavalt 2,5%, 6,9% ja 4,9%. Need näitajad on märksa suuremad kui ELi vastavad keskmised. Seepärast vajavad Eesti leibkonnad tõhusat sissetuleku- ja palgatoetust, kaasavat sotsiaalpoliitikat ja suuri muudatusi käitumises.