Mitu nädalat kestnud rünnakud häirisid asutuste veebisaitide, riiklike avalikes veebiteenuste ja side kasutamist, mõjutades riigi valitsuse ja ühiskonna normaalset toimimist. Rünnakud ei olnud väga keerukad ega tekitanud Eesti digitaaltaristule püsivat kahju. Küll aga näitasid rünnakud, kuidas need võivad valitsuste ja ühiskonna digiüleminekut ära kasutades ulatuslikult kahjustada kogu riiki.

Need rünnakud aitasid Eestil saada praeguseks küberkaitse valdkonna liidriks. Eesti e-riigi akadeemia töötas välja mitut piirkonda hõlmava riikliku küberturvalisuse indeksi (NCSI), millega mõõdetakse riikide küberturvalisusealase valmisoleku taset ja määratakse kindlaks peamised prioriteedid, mida tuleb iga riigi puhul käsitleda, et ennetada küberrünnakuid ja -kuritegusid ning nende vastu võidelda.

Teadusuuringute Ühiskeskuse hiljutises aruandes küberturvalisuse kohta analüüsitakse küberturvalisuse arengut mitmemõõtmeliselt viimase 40 aasta jooksul, tuues välja digitaalarengu nõrgad kohad ning nende mõju Euroopa kodanikele ja tööstusele. Aruandes tuuakse välja ka elemendid, mida võiks kasutada Euroopa digiühiskonna varjutuma ja turvalisema tuleviku kujundamiseks, võttes arvesse COVID-19 kriisist tulenevaid uusi väljakutseid.