Kohalike omavalitsusüksuste tasandil keskendutakse analüüsis rahvastiku(kao) suundumustele. Balti riikide ja Põhjamaade rahvaarv on viimastel aastakümnetel vähenenud. Enamikus nimetatud riikides esineb ka rahvastikukao puhul iseloomulik ruumiline suundumus – inimeste koondumine pealinnade ja suurlinnade ümber. Kõige märgatavam on see Tallinna ümbruses, aga ka Riias, Vilniuses, Berliinis, Bukarestis, Madridis ja Sofias.

Äärepoolsed piirkonnad moodustavad peaaegu poole ELi territooriumist ja on koduks 37 miljonile inimesele. Sageli võivad need muutuda kohtadeks, mis on JRC aruandes määratletud kui üksildased paigad, kus on ebapiisavad kohalikud teenused, juurdepääsetavus või ühenduvus. See mõiste iseloomustab nende paikade asukohta ja ühendusi demograafilisest, majanduslikust, sotsiaalsest ja taristuga seotud seisukohast. Aruandes tuuakse välja 1200 kohta üle Euroopa üksildaste paikadena, kus võib esineda rahvastikukadu, halbu virtuaalühendusi, puudulikku teenustevalikut isegi linnades või ebasoodsas olukorras olevate rühmade liikuvusvaesust.