skip to main content
Newsroom

Overview    News

Äärepoolsed piirkonnad ja rahvastikukadu Eestis: JRC aruanne üksildaste paikade kohta

Eesti, nagu ka näiteks Läti ja Soome, on üks ELi riike, kus on suurim äärepoolsetes piirkondades elavate inimeste osakaal, üle 20%. ELis on peaaegu 17% piirkondadest määratletud kui äärepoolsed piirkonnad, nagu on märgitud JRC uues aruandes üksildaste paikade kohta ELis pealkirjaga „New perspectives on territorial disparities“ („Uued perspektiivid seoses territoriaalsete erinevustega“).

EC JRC 2022

Kuupäev:  19/09/2022

PüsilinkPeamine URL

Kohalike omavalitsusüksuste tasandil keskendutakse analüüsis rahvastiku(kao) suundumustele. Balti riikide ja Põhjamaade rahvaarv on viimastel aastakümnetel vähenenud. Enamikus nimetatud riikides esineb ka rahvastikukao puhul iseloomulik ruumiline suundumus – inimeste koondumine pealinnade ja suurlinnade ümber. Kõige märgatavam on see Tallinna ümbruses, aga ka Riias, Vilniuses, Berliinis, Bukarestis, Madridis ja Sofias.

Äärepoolsed piirkonnad moodustavad peaaegu poole ELi territooriumist ja on koduks 37 miljonile inimesele. Sageli võivad need muutuda kohtadeks, mis on JRC aruandes määratletud kui üksildased paigad, kus on ebapiisavad kohalikud teenused, juurdepääsetavus või ühenduvus. See mõiste iseloomustab nende paikade asukohta ja ühendusi demograafilisest, majanduslikust, sotsiaalsest ja taristuga seotud seisukohast. Aruandes tuuakse välja 1200 kohta üle Euroopa üksildaste paikadena, kus võib esineda rahvastikukadu, halbu virtuaalühendusi, puudulikku teenustevalikut isegi linnades või ebasoodsas olukorras olevate rühmade liikuvusvaesust.