|
|
|
|
|
|
|
JRC – Teadusuuringute Ühiskeskus
|
|
|
|
Science Flash For You
Eesti ning Euroopa Komisjoni teadus- ja teadmustalitus
|
|
|
|
|
|
|
Jälgige meid
|
|
|
|
|
Uudised
|
|
|
|
Fossiilkütuste CO2 heide on Eestis järsult vähenenud
|
|
Eestis registreeriti 2019. aastal ELi liikmesriikide hulgas suurim fossiilkütuste põletamisest tekkiva CO2 heite vähenemine (–21,4%). JRC viimase andmebaasil EDGAR põhineva aruande järgi on põlevkivi tarbimise järsk langus aidanud kogu Euroopa Liidus heidet vähendada 4,2%. Enamikus riikides vähenes heide samuti tänu sellele, et põlevkivi ja vedelate fossiilkütuste asemel on hakatud kasutama energiaallikaid, mis tekitavad vähem süsihappegaasi. Eestis vähenes elektritööstuse heide vaid ühe aastaga 27%.
|
|
|
|
|
|
Ajavahemikul 2018–2019 suurenes fossiilkütuste CO2 heide Hiinas ja Indias, kõige rohkem vähenes see aga Euroopa Liidus. ELis on heide alates 2005. aastast vähenenud 22,2%. Hinnangute kohaselt on COVID-19 pandeemia ajal maailmas energianõudlus väga palju langenud, mis on avaldanud suurt mõju heite vähenemisele. EDGAR on ülemaailmsete atmosfääriuuringute jaoks loodud heiteandmebaas, mis sisaldab kõigi maailma riikide andmeid fossiilkütuste CO2 heite kohta aastatel 1970–2019. Selle põhjal koostatud 2020. aasta aruanne annab sõltumatu ja kvantitatiivse ülevaate fossiilkütuste CO2 heitest maailmas ning aitab seega täita Pariisi kokkulepet kliimamuutuste vastu võitlemiseks.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eestis on antud välja rohkem elamislubasid ja esitatud vähem varjupaigataotlusi
|
|
JRC hiljuti avaldatud uue rändeatlase kohaselt suurenes Eestis mittekodanikele välja antud esimeste elamislubade arv 2019. aastal 6200ni. Kolmel eelmisel aastal anti neid välja keskmiselt 5000 aastas. Varjupaigataotluste ja nende kohta tehtud otsuste arv kahanes riigis 2018. ja 2019. aastal vähem kui 100ni.
|
|
|
|
|
|
JRC uuringute järgi võivad praegune COVID-19 pandeemia ja valitsuste poolt sellega toimetulemiseks võetavad meetmed muuta kogu maailmas rändeliikumist ja -teid ning rändajate laadi. Rändeatlast annab välja JRC rände ja demograafia teadmuskeskus. Atlas on veebivahend, mis võimaldab poliitikakujundajatel, erialainimestel ja üldsusel saada ülevaate keerukatest rände- ja demograafiaküsimustest. Sellesse on koondatud mitmest rahvusvahelisest andmeallikast pärinevad umbes 200 riigi andmed, mis on seotud rändega, varjupaigaküsimustega, integratsiooniga, demograafilise olukorraga ja arenguga.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Eesti kalalaevastiku tulud püsisid 2018. aastal stabiilsena
|
|
Eesti kalalaevastik jäi 2018. aastal kasumisse hoolimata tähtsaimate liikide (nagu heeringas ja kilu) madalast esmamüügihinnast. Kõige rohkem tõi sisse heeringas (5,7 miljonit eurot), seejärel kilu ja ahven. JRC hiljuti avaldatud 2020. aasta majandusaruandest ELi kalalaevastiku kohta selgub, et sektori kogutulu, mis oli hinnanguliselt 14,7 miljonit eurot, püsis stabiilsena.
|
|
|
|
|
|
Eesti esialgsed andmed viitavad sellele, et 2019. aastal majanduslikud näitajad halvenesid ja halvenevad eeldatavasti 2020. aastal veelgi. COVID-19 puhangul on siin suur mõju. COVID-19 pandeemia on ELi kalalaevastikke rängasti mõjutanud, kuid prognooside järgi on nad 2020. aastal keskmiselt jäänud kasumisse. Analüüsi kohaselt oli ELi kalalaevastik 2018. aastal väga kasumlik, olgugi et kasum vähenes võrreldes 2017. aastaga 14%. Tulemused on 1,8 miljardi euro suuruse üldise brutokasumiga endiselt rekordhead. Laevastiku tulemusnäitajad paranesid 2019. aastal, kuid langesid 2020. aastal peamiselt COVID-19 puhangu tõttu ja brutokasumi 17% vähenemisega tagasi 2018. aasta tasemele.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Rannikuerosioon mõjutab Eesti majandust
|
|
Eesti on üks riike, mida rannikuerosioon Euroopa Liidus majandusnäitajate poolest kõige rohkem mõjutab. Teised sellised riigid on Soome, Taani ja Kreeka. Nii on järeldatud ajakirjas „Science Direct“ avaldatud artiklis, mida aitas koostada ka JRC. Eestis ja Soomes võib tõenäoliselt SKP selle tõttu väheneda rohkem kui 0,3% aastas. Piirkondadest mõjutab rannikuerosioon kõige rohkem Lääne-Eestit, aga ka Põhjamere kagurannikut ning näiteks Doonau ja Po jõesuuet.
|
|
|
|
|
|
Rannikuerosioon on Euroopas suur probleem, mis edaspidiste kliimamuutuste ja nendega kaasneva meretaseme tõusu tõttu ainult süveneb. Üks rannikuerosiooni tagajärgi on see, et kaovad rannikupiirkondade ökosüsteemiteenused, nagu varustus-, reguleerivad ja kultuuriteenused ning elupaikade tagamine. Nende teenuste kasu on võimalik väljendada rahalises väärtuses. JRC uuringus on esitatud põhjalikud hinnangud selle kohta, milline võib olla rannikuökosüsteemiteenuste kadu liivarannikute erosiooni tõttu, arvestades kaht heitestsenaariumit aastaks 2050 ja 2100. Euroopa rannikualadel oli 2018. aastal 579 700 km2 elupaiku, mis pakuvad aastas 494 miljardi euro väärtuses teenuseid. Kahe vaadeldud heitestsenaariumi kohaselt võib tulevase meretaseme tõusu tõttu ära uhtuda vastavalt 1,0% ja 1,2% aladest. Teenuste vähenemine on veelgi drastilisem: 4,2% ja 5,1%. Suurimat absoluutset kahju kannaksid padurid ning suurimat suhtelist kadu rannad, liivikud ja luited. Uuring näitab, et leevendusmeetmed on hädavajalikud.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
COVID-19 seab ohtu töökohad Eesti idufirmades
|
|
Eestis võib järgmisel kümnendil kaduda umbes 59 000 töökohta koroonaviiruse pandeemiast uutele ettevõtetele põhjustatud häirete tõttu. JRC prognooside järgi on pandeemial töökohtade arvu suurenemisele ELis suur ja kauaaegne mõju.
|
|
|
|
|
|
Seda mõju võivad aga leevendada poliitikameetmed, mis aitavad alustavatel firmadel elus püsida ja toetavad uute ettevõtete loomist. See võib aidata luua rohkem kui 3,5 miljonit töökohta, mida muidu ei pruugitaks järgmise kümne aasta jooksul luua. JRC eksperdid töötasid välja nn idufirmakalkulaatori nende prognooside tegemiseks aastate 2020–2030 kohta. Selle kalkulaatoriga tehtud analüüside kohaselt mõjutab pandeemia tõenäoliselt kõige rängemini teenustesektorit (turism, majutus- ja toitlustussektor, transport), kus idu- ja alustavad firmad on olulised töökohtade loojad. Negatiivne mõju võib olla eriti suur Austrias, Eestis, Prantsusmaal, Ungaris, Itaalias, Lätis, Leedus, Portugalis ja Hispaanias, peamiselt teenustesektoris, kus on suur ettevõtete voolavus ning palju töökohti luuakse idu- ja alustavates firmades.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
JRC tõi Eestis kokku teadlased ja poliitikakujundajad
|
|
Üritus, mille Riigikogu Kantselei korraldas Tallinnas JRC algatuse „Teadus saab kokku parlamendiga / Teadus saab kokku piirkondadega“ raames, on tõstetud esile hea tava näitena hiljutises JRC aruandes, milles on võetud kokku Euroopas toimunud 25 ürituse tulemused.
|
|
|
|
|
|
Selles kontekstis võttis Eesti valitsus koalitsioonileppes kohustuse pidada strateegilistes küsimustes nõu teaduste akadeemiaga, mis on tõenäoliselt maailmas ainulaadne tava. Tallinnas toimunud üritusel osales rohkem kui 100 poliitikakujundajat ja teadlast. „Teadus saab kokku parlamendiga / Teadus saab kokku piirkondadega“ on JRC algatus, mis on edukalt aidanud kogu Euroopas piirkondade tasandil kokku viia teadusringkondi ja poliitikakujundajaid. Algatuse on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja Euroopa Regioonide Komitee ning selle eesmärk on suurendada teaduse usaldusväärsust inimeste silmis. JRC algatuse teine etapp algab 2021. aastal.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
