|
|
|
|
|
| |
JRC – Teadusuuringute Ühiskeskus
|
|
|
|
Science Flash For You
Eesti ning Euroopa Komisjoni teadus- ja teadmustalitus
|
|
|
|
|
|
|
|
Jälgi meie tegevust
|
Jälgige meid
|
none
|
|
|
|
|
Uudised
|
|
|
|
Tallinn, Hiiumaa, Saaremaa ja kõik Eesti omavalitsusüksused on kantud JRC uude rahvastikuatlasse
|
|
Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) hiljuti avaldatud uue rahvastikuatlase andmetel jõudis 65aastaste ja vanemate inimeste arv 2020. aastal 20 %-ni kogu Eesti elanikkonnast, samas kui kümne aasta eest oli see näitaja 17,4 %. Eestis oli 2020. aastal 111 naist 100 mehe kohta.
|
|
|
|
|
|
Eelduste kohaselt suureneb Tallinna rahvaarv sajandi keskpaigaks veidi – praeguselt 361 000-lt ligikaudu 376 000ni. Muudes piirkondades ja maapiirkondades peaks suundumus olema negatiivne. Kahel suuremal saarel ehk Saaremaal ja Hiiumaal peaks rahvaarv vähenema 2050. aastaks ligikaudu 20 %.
JRC uuringute järgi võivad praegune COVID-19 pandeemia ja valitsuste poolt sellega toimetulemiseks võetavad meetmed muuta kogu maailmas rändeliikumist ja -teid ning rändajate laadi.
Rahvastikuatlast annab välja JRC rände ja demograafia teadmuskeskus. Atlas on veebivahend, mis võimaldab poliitikakujundajatel, erialainimestel ja üldsusel saada ülevaate keerukatest rände- ja demograafiaküsimustest. Sellesse on koondatud mitmest rahvusvahelisest andmeallikast pärinevad umbes 200 riigi andmed, mis on seotud rändega, varjupaigaküsimustega, integratsiooniga, demograafilise olukorraga ja arenguga.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mil määral on Eesti tööhõive seotud ekspordiga?
|
|
Uue FIGARO andmebaasi kohaselt põhines 19 % Eesti tööhõivest 2019. aastal (2010. aastal 23 %) ELi riikide ekspordil muusse maailma.
2019. aastal oli tööga hõivatud 126 000 inimest; sellest 21 % tulenes teiste ELi riikide ekspordist.
|
|
|
|
|
|
Iga Eesti töötaja panustas keskmiselt 58 000 eurot kogunäitajasse, mis iseloomustab Eesti eksporti ELi mittekuuluvatesse riikidesse. Eesti eksport ELi mittekuuluvatesse riikidesse ulatus 7,3 miljardi euroni ja sellega toetati 19 000 inimest, kes töötasid ülejäänud ELis.
FIGARO on ainulaadne ja ühtlustatud andmebaas, mille on välja arendanud Euroopa Liidu Statistikaamet (Eurostat) ja JRC. See tagab järjepideva juurdepääsu kõigi ELi liikmesriikide ja nende peamiste kaubanduspartnerite erinevatest riiklikest allikatest, nagu ettevõtted, tööstusharud, kaubanduskontod ja makromajanduslik arvepidamine, pärit andmetele. Selle eesmärk on aidata hinnata Euroopa Liidu poliitika sotsiaal-majanduslikku ja keskkonnamõju.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kuidas mõjutab COVID Eesti suure kasvupotentsiaaliga ettevõtteid?
|
|
Eesti suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete näitajad riskikapitali ja omakapitali kättesaadavuse osas on paremad kui ELis keskmiselt ning neil ettevõtetel on ELi keskmisega võrreldes head ettevõtlusalase regulatsiooni ja maksustamise tingimused.
Uues JRC aruandes suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete kohta COVID-19 kriisi kontekstis rõhutatakse, et Euroopa Liidus annavad sellised ettevõtted ebaproportsionaalselt suure panuse töökohtade loomisse ja majanduskasvu.
|
|
|
|
|
|
Kuna need ettevõtted on sageli uuenduslikud ja tehnoloogiapõhised, võivad nad avaldada märkimisväärset mõju ka tööstuse uuendamisele, sektori tootlikkusele ja piirkondlikule konkurentsivõimele.
Aruandes vaadeldakse ELi majandust suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete ja selliste riskikapitaliinvesteeringuid kasutavate ettevõtete seisukohast, mida iseloomustab väga kõrge kasvumäär või selle saavutamise püüe. Aruanne sisaldab ka eraldi analüüse ökoinnovatsiooni, digitaliseerimise ja suure kasvupotentsiaaliga ettevõtete rolli kohta varasemate majandussurutiste ja taastumisperioodide ajal. Aruande lahutamatu osa on rida teabelehti iga ELi liikmesriigi kohta.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kuidas on energiatarbimine Eestis muutumas säästvamaks?
|
|
2019. aastal tarbis Eesti energiat 72 teravatt-tundi (TWh) ja see peaks 2030. aastal olema sarnasel tasemel, nagu nähtub JRC loodud uuest veebivahendist, mille abil saab uurida säästvama tuleviku energiavõimalusi.
Eeldatakse, et kümnendi lõpuks suureneb Eestis nafta tarbimine14 TWh-lt 16 TWh-le, samas kui gaasi tarbimine väheneb 5 TWh-lt 2 TWh-le.
|
|
|
|
|
|
Taastuvenergia (näiteks tuuleenergia) tarbimine suureneb 2030. aastal võrreldes 2019. aastaga eeldatavasti ligikaudu kolm korda.
Uus JRC vahend loob keerulistest energiaandmetest lihtsaid visuaalmaterjale, et näidata, kui palju energiat tarbitakse ja millised on selle energia allikad. Seda saab kasutada stsenaariumide võrdlemiseks, et näha, kuidas meie energiakasutus on muutunud, ja saada teada, millised on võimalused toota tulevikus energiat ilma netoheiteta. Need andmed on seotud Euroopa rohelise kokkuleppega, mille eesmärk on muuta EL tänapäevaseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks, tagades 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheite. Vahendit saab kasutada kõikides lauaarvutites ja mobiilseadmetes.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kui edukas on Eesti töökohtade ja lisandväärtuse loomisel sinises majanduses?
|
|
ELi sinise majanduse 2021. aasta aruande kohaselt annab Eesti sinine majandus tööd rohkem kui 41 000 inimesele ja loob kogulisandväärtust üle 1 miljardi euro. Sinise majanduse panus Eesti omamaisesse kogulisandväärtusse on ligikaudu 4,4 %, mis on 30,7 % vähem kui 2009. aastal. Absoluutarvudes suurenes sinise majanduse kogulisandväärtus 2018. aastal võrreldes 2009. aastaga 27,2 %, s.o aeglasemas tempos kui kogu rahvamajanduses. Tööhõive osas vähenes sinise majanduse osakaal 2009. aastaga võrreldes 36,9 % (10,4 %-lt 6,6 %-le).
|
|
|
|
|
|
Sinises majanduses domineerib jätkuvalt rannikuturism, mille arvele langes 2018. aastal 68,8 % töökohtadest ja 49,2 % sinise majanduse kogulisandväärtusest, samas kui sadamategevus tagab 22,3 % kogulisandväärtusest ja 8,9 % töökohtadest. Eestis on ligikaudu 10 000 aktiivset meremeest, kellest umbes pooled sõidavad välisriigi lipu all. Teine oluline valdkond on reisijatevedu, mis on otseselt seotud turismiga.
Euroopa Komisjoni 2021. aasta aruandes antakse ülevaade ookeanide ja rannikukeskkonnaga seotud majandussektorite tulemuslikkusest. JRC eksperdid andsid oma panuse selliste teemade modelleerimisse ja analüüsimisse nagu kliimamuutused, merereostus ja muu inimtegevuse mõju, mere looduskapital ja ökosüsteemi teenused, väljakujunenud ja kujunemisjärgus sektorite suundumused, sealhulgas COVID-19 mõju.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Odra saagikuse negatiivne prognoos Eestis
|
|
JRC MARSi bülletääni kohaselt on odra saagikuse prognoos Eestis 2021. aastal viimase viie aasta keskmisega võrreldes ELi madalaim. Võrreldes 2020. aastaga väheneb odra saagikus riigis 21 % ja on 3,20 tonni hektari kohta, samal ajal kui eelmisel aastal oli see 4,04 tonni hektari kohta.
Juulis oli Balti riikides maksimumtemperatuur teise dekaadi esimese 5–6 päeva jooksul kõrgem kui 30 °C.
|
|
|
|
|
|
Augusti esimese kahe nädala jooksul valitses tavapärasest külmem või peaaegu keskmine temperatuur. Juulikuu sooja ilma tõttu lühenes teravilja seemnete areng ning see mõjutas negatiivselt teravilja kaalu ja võimalikku saagikust, eriti paikades, kus mulla veesisaldus oli keskmisest väiksema sademete hulga tõttu vähene. Balti riikides hakati teravilja (talinisu) ja rapsiseemet koristama tavapärasest kaks nädalat varem. Tali- ja kevadkultuuride saagikuse prognoosid on vähenenud.
JRC tehtav põllumajanduse kaugseire (MARS) toetab ELi ühist põllumajanduspoliitikat, pakkudes mitmesuguseid teenuseid. MARS hõlmab erinevaid teemavaldkondi, nagu põllumajanduse seire, saagikuse prognoosimine, ülemaailmne toiduga kindlustatus, põllumajanduse bioloogiline mitmekesisus, maaelu areng, kliimamuutused ja Maa seire.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
