Science Flash For You

Fosfor on taimede kasvuks hädavajalik toitaine. Fosfori kättesaadavus mullas võib olla väiksem kui põllukultuuride vajadused, mistõttu tekib fosforipuudus, mida korvatakse fosforväetiste või orgaaniliste väetistega. Piirkondi, kus omastatav fosfor on hinnanguliselt alla 20 mg kg^-1, peetakse taimekasvatuses fosforipuuduse riskiga aladeks.

Tulemustabel toob esile halvas seisundis muldade asukoha ja hinnangulise ulatuse ELis, samuti seda põhjustavad degradeerumisprotsessid. Tabel lisati hiljuti ELi mullaseirekeskuse platvormile, mille on loonud ja mida haldab Teadusuuringute Ühiskeskus.

Tulemustabeli kohaselt on halvas seisundis jahmatavalt palju muldi (61%) ELi muldadest. Enamikus esineb mitut liiki mulladegradatsioon. ELi mullaseirekeskuse (EUSO) mulla seisundi tulemustabeli aluseks on mulla degradeerumisprotsessi 15 näitajat, mis hõlmavad järgmist 9 teemat: mullaerosioon, pinnasereostus, toitained, mulla orgaanilise süsiniku kadumine, mulla bioloogilise mitmekesisuse kadumine, mulla tihenemine, mulla sooldumine, turvasmulla kadumine ja mulla katmine.

Äsja uuendatud RMIS pakub teadmisi nii primaarse (kaevandatud/koristatud) kui ka sekundaarse (nt ringlussevõtust saadud) tooraine kohta. See sisaldab teavet kõigi ELi liikmesriikide konkreetsete materjalide kohta ning eri sektorite ja tehnoloogiate lõikes. Need andmed toetavad hiljuti Euroopa Komisjoni esitletud ELi kriitilise tooraine õigusakti.

Et Euroopa Liit saavutaks energia- ja digipöörde ning kaitse- ja kosmosetegevuskava ambitsioonikad eesmärgid, peab tal olema takistamatu juurdepääs kriitilise tähtsusega toorainetele ja paljudele neid sisaldavatele toodetele. Euroopa saab nüüd võtta meetmeid, et vältida sõltuvust üksikriikidest.

Teadusuuringute Ühiskeskuse uusim uuring sisaldab pakkumise ning praeguse ja tulevase nõudluse analüüse. Eeldatavasti suureneb oluliselt nõudlus rohe- ja digipöörde alusmaterjalide järele. Uuringus analüüsitakse süstemaatiliselt kogu väärtusahelat alates toorainest ja töödeldud materjalidest kuni komponentide, koostude ja süsteemideni 15 põhitehnoloogia lõikes 5 strateegilises sektoris: taastuvenergia, elektromobiilsus, tööstus, digivaldkond ja lennundus/kaitsevaldkond.

Hinnanguliselt tekkis 2020. aastal Eestis toidujäätmeid kokku ligikaudu 167 000 tonni värsket massi. Sellel aastal tekitasid kodumajapidamised peaaegu poole aastakogusest.

2020. aastal läks ELis raisku peaaegu 59 miljonit tonni toitu. See on 131 kg raisatud toitu Euroopa Liidu iga elaniku kohta ehk ligikaudu 10% kogu restoranides, toitlustuses, jaemüügis ja kodumajapidamistes pakutavast toidust. Euroopa Liidu kodumajapidamised võiksid toidu raiskamise vähendamisega säästa aastas keskmiselt 220–720 eurot. See tähendaks, et toidukulude osakaal kodumajapidamiste kogukuludes väheneb üle 6%.

Kodumajapidamised tekitavad üle poole (53%) toidujäätmetest ELis, neile järgnevad töötlemis- ja tootmissektor (20%), esmatootmine (10%), restoranid ja toitlustusteenused (9%). Vaadeldes, millest koosnevad ELi toidujäätmed, selgub, et suurima osa prügikastis moodustavad puu- ja köögiviljad, vastavalt 27% ja 20%. Oluline on ka teravilja (13%), liha (10%) ja kartuli (10%) osakaal.

Põua raskusaste ja arengufaasid on kogu maailmajao ulatuses erinevad: Lõuna-Euroopas ilmneb juba palju mõjusid ja piirkond liigub aeglaselt põuast taastumise faasi; Põhja-Euroopa on seevastu esialgses, suure sademepuudusega põuafaasis. Meteoroloogiline põud kahjustas Läänemere piirkondi, Skandinaaviat, Ühendkuningriiki, Iirimaad ja Saksamaad.

Teadusuuringute Ühiskeskus annab reaalajas põuateavet Euroopa ja ülemaailmsete põuavaatluskeskuste (EDO ja GDO) kaudu, mis on osa Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenusest (CEMS). Euroopa vaatluskeskust laiendatakse mitut sektorit hõlmava põuariski ja mõju hindamisega Euroopa põuakindluse ja põuaga kohanemise vaatluskeskuse programmi (EDORA) projekti raames, mille eesmärk on parendada põuakindlust ja põuaga kohanemist ELi liikmesriikides.

Lõunapoolsed rannikualad kaotavad suvel eeldatavasti turiste, samas suureneb turisminõudlus Põhja-Euroopa rannikualadel. Kogu maailmajaos väheneb turistide huvi juulis ja suureneb aprillis.

Suurima heitega stsenaariumi korral prognoositakse kliimamuutuste kõige olulisemat mõju turisminõudlusele rannikualadel, nt vähenemine 9,12% Kreeka Joonia mere saartel ja suurenemine 15,93% Lääne-Walesis (Ühendkuningriik). Lisaks sellele prognoositakse suurimaid (üle 5%) vähenemisi Küprose, Kreeka, Hispaania, Itaalia ja Portugali piirkondades, samas kui suurimad (üle 5%) suurenemised jaotuvad Saksamaa, Taani, Soome, Prantsusmaa, Iirimaa, Madalmaade, Rootsi ja Ühendkuningriigi vahel.

Eesti on üks 8 ELi liikmesriigist, keda hõlmas Teadusuuringute Ühiskeskuse hindamine, mis käsitles ametliku lapsehoiupoliitika alternatiivsete stsenaariumide mõju emade osalemisele tööturul. Valitud riigid esindavad praegu naiste erinevat osalemist tööturul: naiste aktiivsuse määr Itaalias ja Poolas oli 2021. aastal alla ELi 27 liikmesriigi keskmise, samas kui Soomes ja Eestis registreeriti suurim määr. Samuti on nendes riikides erinevad lapsehoiusüsteemid.

Teadusuuringute Ühiskeskuse analüüsis on kasutatud mudelit EUROMOD ja arendatud edasi mudelit EUROLAB, et matkida naiste tööjõupakkumise reageerimist ametlikele lapsehoiureformidele. Analüüs selgitab mikrosimulatsioonipõhiste mudelite kasulikkust empiiriliste teadmiste saamiseks selle kohta, kuidas üksikisikud reageerivad lapsehoiupoliitikatele ELis, aidates seega kaasa arutelule, kuidas neid poliitikaid kõige paremini kujundada, et saavutada nende eesmärgid.