Science Flash For You

Mitu nädalat kestnud rünnakud häirisid asutuste veebisaitide, riiklike avalikes veebiteenuste ja side kasutamist, mõjutades riigi valitsuse ja ühiskonna normaalset toimimist. Rünnakud ei olnud väga keerukad ega tekitanud Eesti digitaaltaristule püsivat kahju. Küll aga näitasid rünnakud, kuidas need võivad valitsuste ja ühiskonna digiüleminekut ära kasutades ulatuslikult kahjustada kogu riiki.

Need rünnakud aitasid Eestil saada praeguseks küberkaitse valdkonna liidriks. Eesti e-riigi akadeemia töötas välja mitut piirkonda hõlmava riikliku küberturvalisuse indeksi (NCSI), millega mõõdetakse riikide küberturvalisusealase valmisoleku taset ja määratakse kindlaks peamised prioriteedid, mida tuleb iga riigi puhul käsitleda, et ennetada küberrünnakuid ja -kuritegusid ning nende vastu võidelda.

Teadusuuringute Ühiskeskuse hiljutises aruandes küberturvalisuse kohta analüüsitakse küberturvalisuse arengut mitmemõõtmeliselt viimase 40 aasta jooksul, tuues välja digitaalarengu nõrgad kohad ning nende mõju Euroopa kodanikele ja tööstusele. Aruandes tuuakse välja ka elemendid, mida võiks kasutada Euroopa digiühiskonna varjutuma ja turvalisema tuleviku kujundamiseks, võttes arvesse COVID-19 kriisist tulenevaid uusi väljakutseid.

2018. aastal töötas ELi taastuvenergiasektoris üle 1,5 miljoni inimese. Hoolimata taastuvenergia üha suurenevast osakaalust vähenes sellega seotud töökohtade arv alates 2011. aastast, muutudes järgnevatel aastatel seisakuks. Seda arengut põhjustavate tegurite hulgas on 2008. aasta finantskriisi tagajärjed, teatava taastuvenergia tootmisvõimsuse ümberpaigutamine väljapoole Euroopat ning muutused ELi taastuvenergia toetuskavades. Tahke biomassi ja tuuleenergia sektoris töötas peaaegu veerand kõigist ELi taastuvenergia valdkonna töötajatest, neile järgnesid vedelad biokütused, soojuspumbad, fotogalvaaniline energia ja hüdroenergia.

Teadusuuringute Ühiskeskuse hiljutises aruandes töökohtade kohta Euroopa kultuuri- ja loomelinnades Covid-19 ajal rõhutatakse selle sektori tööhõive erilist haavatavust. Väga kõrge kunstivaldkonna tööhõivega linnade hulgas näivad Tallinn ja Tartu koos veel 14 Euroopa linnaga eriti ohustatuna. Eesti pealinnaga samas elanikkonnavahemikuks on veel mõned turismi- ja kunstisihtkohad, näiteks Firenze ja Veneetsia Itaalias. Turismisektori töökohad moodustavad Tallinnas 27,5 % kogu tööhõivest.

Covid-kriisist mõjutatud kultuurivaldkonna töökohtade ja organisatsioonide toetamise poliitikameetmete hulgas mainib Teadusuuringute Ühiskeskus Eesti riigi poolt antud toetust märtsis ja aprillis koroonaviiruse tõttu ära jäetud kultuurisündmuste otseste kulude hüvitamiseks. Eri riikides võeti kriisiga toimetulekuks ka muid kaudseid finantsmeetmeid. Eestis vähendati elektrooniliste väljaannete ja e-raamatute käibemaksumäära 9 %-le, st ajalehtede ja trükitud raamatute määrale.

Eesti on üks riik, kes osaleb Valgevene riskirühma piirkondliku gaasivarustuse riskihinnangu koostamisel. Riskirühma kuuluvad ELi liikmesriigid, kellele võib (vastavalt ELi määrusele gaasivarustuskindluse tagamise meetmete kohta) mõju avaldada läbi Valgevene kulgeva gaasivoo katkemine. Eestit esindab selles kontekstis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Teadusuuringute Ühiskeskuse abiga koostati piirkonna jaoks vajalik massibilansi gaasivoomudel, samuti koostati riskistsenaariumid ja hinnati nende tagajärgi koostatud mudeli alusel.

Kaalutud kümne stsenaariumi analüüs võimaldas asjaomastel riikidel välja selgitada piirkondliku gaasisüsteemi peamised riskitegurid ja välja töötada asjakohased strateegiad üldriski vähendamiseks.

Üritus oli osa laiemast virtuaalseminaride sarjast, mis võimaldab osalejatel (alates teadusnõunikest kuni riiklike haridus- ja teadusasutusteni) ühiselt rohkem teada saada erinevatest võimalustest, kuidas Euroopas teadust poliitika teenistusse rakendatakse. Osalejad töötavad välja projektiideid suutlikkuse suurendamiseks ja teaduse ühendamiseks poliitika institutsiooniliste mehhanismidega. Nagu näitab praegune Covid-19 pandeemia ja teaduse märkimisväärne kaasamine teaduspõhiste poliitikameetmete võtmisse, on Euroopa tugevad ja paremini ühendatud teaduse poliitika teenistusse kaasamise süsteemid väga olulised selleks, et luua kõigil Euroopa valitsemistasanditel paremini ettevalmistatud ja vastupidavamad ühiskonnad ja institutsioonid. ELi liikmesriikide ametnikud, eksperdid ja spetsialistid, kes tegelevad teaduspõhise poliitikakujunduse edendamisega, saavad registreeruda osalema ürituste sarjas.